/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/08/13/221038t1h3396.jpg)
Kui eelmise aasta kevadel valutasid eestlased kõige enam südant aina kasvavate hindade pärast, siis nüüd peetakse põhiliseks probleemiks tööpuudust.
Tööpuudus teeb eestlastele enim muret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta kevadel pidas pea iga teine Eesti kodanik suurimaks probleemiks aina kasvavat inflatsiooni, selgub värskest Eurobaromeetri uuringust. See mure varjutas kõik teised probleemid. Kolmandiku arvates oli toona aga suurim probleem riigi majanduslik olukord. Tööpuudust mainis eelmise aasta kevadel vaid iga kümnes vastaja.
Tänaseks on olukord muutunud ja Eesti riigi suurimaks probleemiks peavad inimesed tööpuudust. See teeb muret ligi 65 protsendile Eesti kodanikele.
Võrreldes eelmise aastaga on märgatavalt kasvanud ka nende vastajate arv, kes muretsevad riigi majandusliku olukorra pärast. See teeb muret enam kui pooltele küsitluses osalenutele.
«Antud valdkonnad on omavahel tihedalt seotud - kui suureneb tööpuuduse nägemine probleemina, suureneb ja majandusliku olukorra nägemine probleemina ja vastupidi,» selgitatakse toimunud muutust Eurobaromeetri aruandes.
Majanduslike murede varju on jäänud aga tervishoiu ja kuritegevusega seotud probleemide tajumine.
Kui eelmisel aastal mainis kuritegevust olulise probleemina iga neljas vastaja, siis nüüd pidas seda tähtsaks vaid 10 protsenti. Tervishoiusüsteemiga seonduvat pidas eelmisel kevadel oluliseks ligi 20 protsenti vastajaid, nüüd oli neid aga poole vähem.
Ka teistes euroliidu maades peavad inimesed suurimaks probleemiks tööpuudust. See teeb tänapäeval muret pooltele vastanutele, kusjuures eelmise aasta kevadel mainis seda probleemina vaid veerand vastanutest.
Uuringus paluti inimestel nimetada kaks kõige olulisemat probleemi.
Eurobaromeetri suvine uuring viidi läbi ajavahemikus 12. juunist 6. juulini Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, kolmes kandidaatriigis (Türgis, Horvaatias ja endises Jugoslaavia Vabariigis Makedoonias) ning Põhja-Küprosel. Eestis küsitleti 1006 Euroopa Liidu kodanikku.