Jurist: Pomerantsi ettepanek trahvivõlglaste tehinguid piirata on toorevõitu

Indrek Sirk. Foto: Peeter Langovits

Postimees.ee avaldab ka vandeadvokaat Indrek Sirgi (varasemast tuntud ka liiklusjuristina) kommentaari siseminister Marko Pomerantsi liiklusseaduse muutmise ettepaneku kohta.

Siseminister Marko Pomerants on esitanud majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku keelata liiklusregistris toimingute tegemine inimestel, kes ei ole neile määratud rahatrahve tasunud. Näiteks mitte väljastada uut juhiluba, mitte teha toiminguid sõidukitega.

Ettepaneku tagamaa on riigiasutuste, eriti politsei poolt määratavad rahatrahvid, mis on arvestatud riigieelarve tulude poolele. Kitsal ajal on iga kroon oluline.

Laekumata trahve on igal aastal kümneid miljoneid. Nüüd otsitaksegi kõiki võimalusi riigi raha kätte saada. Seejuures unustatakse riigi kui sellise roll ning rahatrahvi kui karistuse eesmärk.

Riigil on oma kodanike ees kohustused, mille täitmist ei tohi seada sõltuvusse sellest, kas inimene on maksnud riigile oma trahvi. Järgmine loogiline samm oleks ju külmutada kõik eluks vajalikud toimetused, nagu näiteks ühistranspordi kasutamine, isikutunnistuste väljastamine, tehingud kinnisvaraga, elukoha registreerimine. Võib-olla võiks inimestelt, kellel on riigi ees võlad, võtta õiguse osaleda valimistel ja külmutada sotsiaaltoetuste ja pensionide maksmine? Arstid, politsei ja päästjad aitaksid aga vaid neid inimesi, kes on oma maksud ja trahvid tasunud.

Siis saaksime riigi, mis on vaid maksumaksjate jaoks. Ülejäänud inimesed, hoolimata nende kodakondsusest, oleksid väljaspool seadust ning peaksid ise hakkama saama. Aga tulgem tagasi põhiteema juurde.

Rahatrahvi tasumisega viivitav inimene ei pruugi olla pahatahtlik. Kui inimesel ei ole tööd või on sissetulekud väga väikesed, siis ta lihtsalt ei suuda rahatrahvi tasuda. Seadus võimaldab tasuda trahvi ka osade kaupa või pikema aja jooksul. Riigiteenuseid saamata võib töökoha leidmine olla raske või isegi võimatu. Mida peaks tegema inimene, kes on pannud toime õiguserikkumise ja kaotanud seejärel töö. Ta ei saa asuda ametikohale, mis eeldab juhtimisõigust, sest Eesti Vabariik ei väljasta talle juhiluba.

Tekib surnud ring, kus rahatrahvi tasumiseks vajalikule tööle ei ole võimalik asuda, kuna enne tuleks rahatrahv tasuda. Või ei saa inimene müüa oma autot või kinnistut, et saadud rahast trahvid tasuda. Vältida tuleb olukorda, kus trahvi maksmiseks vajaliku raha hankimiseks ei ole võimalik kasutada kõiki legaalseid mooduseid. Olen veendunud, et suur hulk trahvivõlglasi tegelikult ei soovigi juhiluba vahetada või autot registreerida.

Mehhanism tasumata trahvide sissenõudmiseks on riigil juba olemas, nimelt täitemenetlus. Ei ole ju normaalne, et kohtud lõpetavad tuhandete kaupa täitemenetlusi seoses aegumisega - kohtutäiturid ei ole trahviraha kätte saanud ega ka asenduskaristust taotlenud. Kuigi seda olukorda püütakse leevendada karistuse täitmise aegumistähtaegade pikendamisega, on see tegelikult vastuolus karistuse mõistmise ühe olulisema eesmärgiga - mõjutada inimest hoiduma tulevikus süütegude toimepanemisest.

Kuidas mõjuks Teile rahatrahv, mida Te tasuma asute alles 3 aasta pärast? Või see, et täna võetakse Teilt 3000 krooni õiguserikkumise eest, mille panite toime näiteks 5 aastat tagasi. Olete saanud vanemaks ja targemaks, käitute juba niigi õiguskuulekalt, aga maksma peate ikkagi. Karistus kui sanktsioon (tagajärg) on täide viidud, kuid tulevikus Teie käitumise muutmiseks vajalikud suhtumise muutused olete juba ise läbi teinud.

Nõukogude ajal võeti juhiluba trahvi maksmiseni ära. Sama tava jätkus Eestis 90ndate lõpuni, äravõetud loa sai tagasi tasutud trahvimakse kviitungi esitamisel. Juhiloa äravõtmist kuni trahvi tasumiseni praktiseeritakse paljudes postsovjetlikes riikides tänaseni. Mõnes riigis rakendatakse karmimaid meetmeid välismaalaste suhtes - näiteks Norras arestib politsei välismaalasest liiklusrikkuja auto kuni trahvi tasumiseni. Enne ELi astumist oli meie juhtidega Soome piiril nii, et maksmata trahviga riiki sisse ei saanud.

Kui liiklusregistris või muudes registrites vajalikke toiminguid teha ei saa, hakatakse otsima teisi teid ning see muudab registrite andmed ebausaldusväärseks. Sõidetakse aegunud juhiloaga, registreeritakse auto sõbra nimele. Kaudselt mahitab see inimesi seadust rikkuma, sest maksmata trahv ei võimalda muid toiminguid õiguspäraselt teha.

Tõenäoliselt on põhjus, miks 25 protsenti trahvidest Eestis tasumata on, üsna ilmne. Inimestel lihtsalt pole raha. Lahendus ei ole väljapressimine ja riigi teenuste kinnikeeramine. Fiskaalpoliitika seisukohalt on see ehk aktsepteeritav, aga karistuspoliitiliselt väär. Karistus mõjutab inimest siis, kui see on vältimatu, kiire ja täidetav.

Kui rahatrahv ei mõjuta inimest või ei suuda inimene seda tasuda, siis tuleb kohaldada muid karistusliike. Või kohaldada asenduskaristusi - rahatrahvi asendamist arestiga, tööd ühiskonna heaks. Siis on inimene täitnud oma kohustused riigi ees ning süüteole on järgnenud sanktsioon.