Miniaed Tallinna kortermaja katusel

Katuseaed pakub nii silmailu kui ka katab pere suvise toidulaua. Teadlikult taimi valides võib luua erksa lõhnava aia.
 

«Katuseaeda rajades peab olema kindel plaan, seda ei saa teha nii, et ostan mõned potid ja panen taimed sinna kasvama. Sel juhul on see üheaastane projekt,» on Inglismaal õppinud aiakujundaja Merilen Mentaal veendunud. Nii tehes tuleb igal aastal soetada uued taimed ja väikestest pottidest ei teki mingit muljet.

Mentaali katuseaias kasvab enamik taimi suurtes kastides. «Nii saavad taimed siin talvituda ja nendega ei juhtu midagi,» selgitas aiakujundaja. Külma eest tuleb varju viia vaid mõned taimed, näiteks eraldi pottides kasvavad roosid ja kultuurmustikad.

Niiskus teeb kahju
«Roosidel peab pookekoht olema alati mulla all, siis pinnas hoiab teda külma eest. Selles potis aga pole piisavalt mulda,» selgitas aiakujundaja. Nii viibki ta roosi talveks keldrisse varjule ja enda sõnul «unustab» kevadeni sinna.

«Kui kevadel hakkab roos kasvama, siis lõikan ta korralikult maha – heledat idu pole mõtet alles jätta, sest tugevaks see ei kasva,» rääkis naine. Mustikad elaksid talve katusel üle, kui kasvaksid suuremates anumates. «Aga neil on vaja happelist mulda ja mul pole ühtegi sellist suurt happelise mullaga kasti,» tõdes aiakujundaja.

Rohkem kui külm on siiani tema aiale liiga teinud liigne niiskus. Seda eriti väiksemas, köögi kõrvale jäävas ürdiaias. «Seal tuleb vesi katuse pealt otse kasti ja seetõttu olen pidanud hulga taimi välja vahetama,» ütles naine. Eelmisel aastal kasutas ta aga taimede katmiseks koormakatet ja kevadel polnud uute taimede soetamiseks põhjust.

Oma katuseaeda kujundades pani Mentaal esmalt paika värvid, mida ta seal näha tahab – lilla, valge, roosa, purpurne –, ja tegi taimede valiku just selle järgi. «Osa taimi on selliseid, mida ma kordan, näiteks tumelilla salvei «Caradonna» on kõikides kastides, samuti grupeerisin ära põõsad ja panin kolm ühesugust kokku,» selgitas Mentaal.

Nii kasvavad aia ühes servas kolm ebatavaliste õitega aedhortensiat «Great Star», aga aia teises küljes sirguvad ebajasmiinid «Belle Etoile». «Nende vahele olen tippinud söödavaid asju, näiteks maasikaid, prantslaste aretatud vaarikaid «Magnific Delbard» ja kollase vaarika sorti «Fall Gold», suhkrulehte ja herneid,» tutvustas naine oma katuseaeda.

Hortensiate vahelt kõrgub taeva poole päevalill, mille külvasid linnud. Värdnõiapuu «Jelena» all kannavad maasikad nii hästi ja pikalt, et väike perepoeg saab neid sügiseni oma hommikupudru peale noppida.

«Kui sul on vähe ruumi, siis istuta neid, mis kannavad pikalt,» soovitas asjatundja. Naine kiidab lillasid suhkruherneid, mida süüakse kaunaga. «Neil on kena suur ja roosakaslilla õis ja siis tulevad lillad kaunad, mida on hea salatisse panna ja mis maitsevad väga hästi,» pole ta kiidusõnadega kitsi.

Lisaks on suuremate taimede vahele end ära peitnud mitmed hilisõhtused õieavajad, mis moodustavad lõhnaaia ja mille tagasihoidlikud õied jäävad päeval märkamatuks.

«Istud õhtul terrassil ja tunned Kapimaa ööpalsami erilist lõhna, mis mõne sõnul meenutab mett.» Kuna meretuuled takistasid katuseaias istumist, sai rõdu ühte serva pandud tuule püüdmiseks klaas. Tuulevaikus meeldib lisaks pererahvale seal olevatele taimedele, mis on uue kasvuhoo sisse saanud.

Korrus allpool oleval väiksel ja varju jääval rõdul aga kasvab palju ürte. «Seal kasvab kõik, mida köögis vaja läheb – pune, erinevad basiilikud, mündid –, kuna see on köögilaiendus.» Ainuüksi münte on väiksel rõdul üheksa sorti.

Lisaks teada-tuntud tavalisele piparmündile vohavad seal karamelli-, ananassi-, maasika-, basiiliku- ja šokolaadimünt. Kuigi rõdu on väike, on taimepotid ja kastid paigutatud nii, et jagub ruumi väiksele istumisnurgale. Osa maitsetaimi kasvab spetsiaalsetes taimetaskutes, mis on kastiseinas.

Vähese vaevaga
Kuigi vastu sügist näeb katuseaed välja lopsakas, ei nõua see Mentaali sõnul palju vaeva. «Aia jaoks on mul kõige vähem aega,» tõdeb ta. Tänavuse põua tõttu tuli juulis aeda tavapärasest rohkem kasta, aga see oli ka kõik. Väetist saavad taimed kevadel, mil osaliselt vahetatakse välja muld. «Ma ei tõsta neid päris välja, neid tuleb natukene kergitada või külili tõmmata ja püüda seal mullaga toimetada,» jagas ta näpunäiteid.

Katuseaia põõsad ja taimed kasvavad eritellimusel tehtud sõrestikkastides, mis on vooderdatud tiigikilega. «2010. aastal, kui aeda tegime, lasin need kastid teha ja need tõmmati Pinotexiga üle ning see värv on püsinud. Üks kord investeerisin ja rohkem ei pea ma enam oluliselt vaeva nägema,» tõdes aiakujundaja.

Lillekastidega samal aastal soetatud aiamööbel näeb välja, nagu oleks see aastakümneid vihma käes vettinud.

Neile, kel on plaanis oma rõdule või katusele väike aed teha, soovitab Mentaal esmalt uurida, kas katus selle välja kannab. «Buumiajal ehitatud majadega tuleb igasuguseid asju ette, nii et enne oleks targem ehitusasjatundjatega nõu pidada,» soovitab ta.

Samuti tuleb enne aia rajamist uurida, kas katusedrenaaž toimib. «Mõnikord on drenaaž selline, et vesi ei valgu ära, siis tuleb panna lisakihte, et asi toimima hakkas. Alati mõtleb midagi välja, aga see tuleb lihtsalt kulukam,» tõdeb aiakujundaja.

Aeda rajades tuleks aru pidada, kuhu paigutada raskemad kastid. «Minul on suured kastid serva peal, sest ääred kannavad rohkem,» tõi ta näite. Naise sõnul on katuseaia puhul oluline, et kõik oleks võimalikult kerge.

«Potti peab jääma hea drenaaž, aga kui tahad liiva sisse segada, siis see annab kaalu juurde. Hea oleks mulla ja turba segu,» soovitas ta. Tema lisab oma taimekastides vermikuliiti, mis tekitab õhulisust ja imab samas endasse niiskust, hakates seda välja andma siis, kui muld kuivaks läheb.

Mentaal on veendunud, et suvelilledega rõdu- või katuseaia tegemine on kulukam kui püsikute kasvatamine, välja arvatud juhul, kui neid taimi ise seemnest kasvatada. «Kui sul on suur aed, kulub neid palju. Suvelilli tuleb iga kord kastes väetada ja seegi on kulu,» põhjendab ta. Oma aeda väetab ta kord aastas kevadel pikatoimelise väetisega.

Paljude Eesti aiapidajate häda on Mentaali sõnul see, et nad kipuvad palju erinevaid taimi ja värve kokku kuhjama. «Sageli on nii, et oo, see õitseb ja näeb kihvt välja, ma võtan selle ka,» tõdeb ta. Tema soovitab igal aiarajajal valida kindel värvitonaalsus. «Siis saad mõne taimega lubada seda, et võtad kui eriti efektse ja paned selle eraldi potti,» soovitas ta.

Õrnad ei sobi katuseaeda
Aia ehteks olevaid taimi peab Mentaali sõnul olema mitu. «Suur mass tekitab mulje, et sul on kõik hästi ära kujundatud,» soovitas naine. Kui on soov leida aeda primadonna, siis seda võiks olla üks või kaks.

Tema aias on primadonnaks sametjas purpurpunane ja tugevalt lõhnav inglise roos «Munstead Wood», samas kui suurtes kastides olevad taimed on taustamängijad. «Mulle need taustamängijad lihtsalt meeldivad,» lausus ta.

Katuseaeda ei sobi taimed, mis on liiga õrnad ja mis tuule räsimist ei kannata. «Mina olen taimi valinud kasvamis­tsoonide järgi. Eesti on tsoonis 5 ja 6 ning kui taimel on tsoon 4 ehk ta peab veel külmemas kliimas vastu, siis julgen seda panna katusele.

Muidugi kui ta just niiskust ei karda.»
Piiripealsed taimed kipuvad katusel välja minema ja need sobivad pigem potti, mis talveks keldrisse viiakse. Tiskres asuvas katuseaias aga tunnevad end suurepäraselt faasseni naistenõges «Walker’s Low», muskus-kassinaeris «Alba» ja metssalvei «Cardonna».