Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Ettevõtted ei leia piisavalt tarkvaraarendajaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Nortali värbamisjuhi Helen Piirsalu sõnul ei ole 1990. aastate alguses sündinud jõudnud end tõestada.
Nortali värbamisjuhi Helen Piirsalu sõnul ei ole 1990. aastate alguses sündinud jõudnud end tõestada. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis napib häid arvutispetsialiste, põhjustena nimetatakse IT-tudengite töötamist õpingute ajal ning lahkumist välismaale.
 

Hiljuti otsis arendajat Bigbank, kes tegi 200 inimesele ettepaneku kandideerida. Neist vastas vaid 20, kelle seast valiti välja üks inimene.
Tegelikult on tarkvaraarendajatest puudus mõlemal ülalmainitud põhjusel, millele lisanduvad veel mõningad asjaolud.

Tallinna Ülikooli (TLÜ) informaatika instituudi direktori Peeter Normaku sõnul kujunetakse heal tasemel tarkvaraarendajaks praktilise tegevuse kaudu, mis on efektiivne eelkõige rühmatöös.

Massõppega on erakordselt keeruline koolitada head tarkvaraarendajat. Sellest tulebki vastuolu: kuna IT-valdkond on ülikoolides üks populaarsemaid, peab õppejõud tihti loengud massauditooriumile.

Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar on nõus, et Eestis on vajaliku kvalifikatsiooniga IT-inimesi puudu. «Põhjuseid on erinevaid, kuid üks olulisemaid on kindlasti sündide vähenemine aastatel 1990–1995 ehk tegu on inimestega, kes just nüüd saaksid haritud spetsialistidena tööjõuturule siseneda,» räägib Saar.

Veel ühe tarkvaraarendajate kvalifikatsiooni pärssiva asjaoluna nimetab Peeter Normak paljude üliõpilaste liiga suure koormusega töötamist õpingute ajal. «Kui nad töötaksid veerandkoormusega, tuleks see õpingutele isegi kasuks.


 

Tagasi üles