Soojatootja tahab Loo eramajade omanike arvelt kokku hoida

Kai Rimmel näitas, et Fortum Termest ei ole oma lepingulisi kohustusi korralikult täitnud, sest soojatorude isoleerimine ei kannata mingit kriitikat. Foto: Priit Simson

Soojatootja Fortum Termest väitel maksavad Loo aleviku korrusmajade elanikud kinni eramute suured soojakaod, mistõttu tuleks väikemajad kaugküttesüsteemist lahti lülitada.

Fortum Termesti juhatuse liige Mati Tatar ei taha küll Loo kortermajade elanikke ning eramuomanikke omavahel tülli ajada, kuid väidab, et korrusmajade elanikud maksavad osaliselt kinni eramute soojakulud.

Probleemi olemasolu tunnistas ka aleviku vanem Andrus Umboja. Samas mainis ta, et ei ole selgeid arvutusi, mis seda väidet kinnitaksid.

Eramajad võrgust lahti

Lool on 20 kortermaja ja ligi 50 eramut ning Tatari väitel tarbivad viimased vaid seitse protsenti aleviku soojusest. Kuna aga Nõukogude aja lõpus ehitatud torustike keskmine soojuskadu on ligi 30 protsenti, siis katlamajast läbi kesksoojussõlmede eramajadesse jõudvates pikkades torudes ulatuvat kaod 60–80 protsendini.

Loo aleviku elanike koosolekul 29. juulil märkis kohaliku katlamaja endine juhataja Rein Viidas, et kõige suuremad soojakaod on just aleviku keskel, suure läbimõõduga peatorustikus. Seetõttu olevat põhjendamatu korterelamute ja väikemajade vastandamine.

Tatari kinnitusel saaks Loo kõrget soojuse hinda natukenegi alandada, ühendades eramajade soojaveevarustus ühtsest võrgust lahti. See vähendaks soojakadu 2–3 protsenti.

Niisuguse ettepaneku on Fortum ka inimestele teinud. Vastutasuks maksaks firma kinni eramutesse elektriboilerite paigaldamise. Kui inimesed ise ei taha või ei suuda seda teha, siis võtab Fortum ka kõik vajalikud tööd enda kanda.

«Oleme tõesti eramajade elanikele teinud ettepaneku Fortumiga lepingu lõpetamiseks, kuid kui inimesed sellega nõus ei ole, ega me siis vägisi maju soojusvõrgust lahti ühendama ei hakka,» väitis Tatar.

Umboja sõnul oleks aga eramajade lahtiühendamine nende omanike suhtes mõneti ebaõiglane. «Inimesed on majad soetanud teadmisega, et seal on kaugküttesüsteem,» tõdes Umboja. «Pealegi kohustus Fortum soojavõrku 15 aastat ülal pidama ning muudatusi soojavõrgus saab teha ainult kokkuleppel elanikega.»

Loo aleviku eestseisuse ja kodanikualgatuse seltsi liige Kai Rimmel kinnitas, et kui Fortum Termest neli aastat tagasi aleviku soojamajanduse ära ostis, sõlmiti leping, mille järgi peab firma kõiki maju soojusega varustama ning 15 aasta jooksul investeerima Loo ja Kostivere kaugkütte seisukorra parandamisse 11,35 miljonit krooni.

Seda lepingut Fortum Rimmeli väitel korralikult ei täida, vaid püüab oma kulusid kokku hoida osa majapidamiste soojusvõrgust väljalülitamisega. Samas ei ole kadude vähendamiseks soojatorusid isoleeritud ega ka midagi muud tehtud.

Tatar kinnitas, et vanade torude isoleerimise mõte Fortumil küll oli, kuid kohapeal käinud asjatundjate väitel läheb see töö nii palju maksma, et ei tasu end praegu ära. Samas on Fortum Loo ja Kostivere soojamajandusse investeerinud juba kaheksa miljonit krooni ning rahastamine jätkub, nagu leping ette näeb.

Torud külmuvad

Rimmeli ja teiste eramuomanike väitel ei saa neid kaugküttest lahti ühendada ka põhjusel, et sel juhul külmuksid talvel kinni külmaveetorud, mida praegu soojendavad nendega kõrvuti kulgevad soojatorud. Eramuomanikud oleksid nõus kaugküttesüsteemist lahti ütlema vaid siis, kui on tagatud külma vee jõudmine kõigisse majapidamistesse ning kui Fortum tagab neile õiglase hüvitise uuele küttesüsteemile üleminekuks.

Fortumi arvestuste järgi läheks Loo aleviku kõigi soojatorude väljavahetamine maksma 30–35 miljonit krooni. See kasvataks niigi kõrget soojuse hinda veel 40–90 krooni võrra megavatt-tunnist.

Parim lahendus on ilmselt see, kui järgmisel aastal euroraha toel algava Loo vee- ja kanalisatsioonivõrgu uuendamise käigus remonditakse ka soojatorustik. Ühised kaevetööd võimaldaksid kindlasti kulusid kokku hoida. Niisuguse lahenduse poolt on ka Loo aleviku eestseisus.