/nginx/o/2009/08/07/218041t1h3aae.jpg)
Juuli käibemaksumäära tõus on valdavas ulatuses üle kandunud kaupade hindadesse, aga teenuste hindadesse ei pruugi maksutõus olla veel täielikult üle kandunud, märkis Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.
Keskpanga arvates oli käibemaksu tõusu mõju ootuspärane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidukaupade hinnad tõusid juulis 1,3 protsenti, aastatagusega võrreldes on toit siiski 4,9 protsendi võrra odavam.
Käibemaksumäära tõusust suuremaks kujunes hinnakasv energiahindades, seda mõjutasid lisaks maksumuudatustele ka arengud toormeturgudel, hindas Luikmel.
Luikmeli sõnul oli hinnatõus kiire ka nendel tegevusaladel, kus konkurentsijõud on nõrgemad nagu näiteks energia ja mitmed kommunaalteenused. Hinnajäikuste vähendamine on tarvilik majanduse konkurentsivõime püsimiseks, jätkas Luikmel.
Võrreldes juuniga tõusid tarbijahinnad statistikaameti andmetel juulis 0,9 protsenti. Hinnataseme alanemise tendents võrreldes aastataguse ajaga siiski jätkub, ulatudes juulis 0,7 protsendini. Euroalal oli hinnatase mullu juuliga võrreldes esialgse hinnangu kohaselt 0,6 protsenti madalam.
Juuli andmed kinnitasid, et käibemaksumäära muutus aastavõrdluses senist inflatsioonitrendi ei murdnud. Eesti Pank avaldab uuendatud inflatsiooniprognoosi oktoobris.