/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/01/19/119611t1h8b6a.jpg)
Endine rahandusminister Taavi Veskimägi arvates ei paranda haigekassa reservide kasutusele võtmine eelarve tasakaalu vaid pigem halvendab seda.
Veskimägi: reservide kasutusele võtmine halvendab eelarve tasakaalu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Järelikult kui haigekassa eelarvepositsioon on nõrgem 2010 aastal, võetakse kulutuste finantseerimiseks lisaks tulude kasutusele ka varasemaid sääste, peab selle võrra olema parem mõne teise valitsussektori osa positsioon püsimaks vähemalt 3 protsenti eelarvedefitsiidi kriteeriumi piires,» sõnas Veskimägi Postimees.ee'le.
«Näiteks tahtes rohkem kulutada tervishoiule tuleb tõmmata enam maha pensionitelt. Sotsiaalkulusid puutumata edasi minna ei saa. Kui tahame rohkem ravi saame vähem toetusi ja pensione,» selgitas Veskimägi.
«Eesti riigieelarvest umbes 50 protsenti on sotsiaalkaitse ja tervishoiu kulud, sealt kulutusi tagasi tõmbamata ja neid süsteeme põhimõtteliselt reformimata lähiaastatel läheme riigina piltlikult öeldes pankrotti,» arvas Veskimägi.
Veskimägi lisas, et lisaks tuleks arvestada struktuursete probleemidega, mis tulevad lisaks lähtuvalt rahvastiku vananemisest. «See kõik tähendab räiget survet haigekassa eelarvele.»
«Sellest olukorrast ei ole võimalik tulla välja ilma tervishoiu infrastruktuuri oluliselt efektiivsemaks muutmata. Võtame kasutusele haigekassa reserve ja samas hoiame üldhaiglate tänast võrku üleval, see ei ole jätkusuutlik lahendus,» lausus Veskimägi.
«Mõistan poliitilist keerukust enne kohalikke valimisi haiglavõrgu administratiivsete otsuste põhise efektiivsemaks muutmise alustamisega, kuid seda saab teha ka finantseerimissüsteemi kaudu, kus finantseerimissüsteem ise korrastab kiirelt ja efektiivselt haiglavõrgu meie võimalustele kohaseks,» sõnas Veskimägi.
«Mina näen ühe võimalusena liikuda üle personifitseeritud tervisekontode süsteemile, millele laekub osa inimese sotsiaalmaksu ravikindlustuse maksest. Kolmesambaline raviteenuste rahastamise süsteem - solidaarselt makstavad suuremahulised teenused, personifitseeritud tervisekontode kaudu kaetavad üldteenused ja oma taskust finantseeritavad teenused nagu näiteks hambaravi,» pakkus Veskimägi.
«Kui inimene hakkab ise oma raviraha suunama muutub ta oluliselt valivamaks nii teenuste kvaliteedi kui nende kordade suhtes millal kogutud raviraha kasutada,» märkis Veskimägi.