/nginx/o/2009/02/20/137137t1h4a55.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi ettepanekul hakkab valitsuskabinet täna pärastlõunal arutama eelarves kulude kärpimist 1,031 miljardi krooni võrra.
Valitsus plaanib miljardikroonist kulude kokkuhoidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõuga teeb rahandusministeerium ettepaneku piirata valitsemisalade täiendavaid kulusid eelarve kokkuhoiu eesmärgil valitsemisalade täiendavad kulude piirangud kogusummas umbes 384 miljonit krooni, ennetamaks aasta lõpus võimalikke ohtusid riigieelarve piisava likviidsuse osas.
Kokku vähenevad kulud eelnõu järgi 1,031 miljardit krooni.
Ligi ütles valitsuse pressikonverentsil, et kokkuhoiukava numbriline hinnang on erinev. Tema ettepanekul võiks poole miljardi krooni ulatuses vähendada tegevuskulusid, sama suures ulatuses tuleks kulusid ajatada. «Kui maksutulud ei laeku loodetud tempos, lükatakse kulusid periooditi edasi,» selgitas ta põhimõtet. Lisaks hoitakse kokku veel kulusid, mis peaksid defitsiiti vähendama.
«Tööpuudus on kasvanud, sotsiaalmaksu laekumine on seetõttu väiksem, sellel on mõju kindlasti ka aastalaekumistele,» rääkis peaminister Andrus Ansip. «Ma ei muretse maksutulude laekumise pärast, küll aga mittemaksuliste tulude pärast.»
«Nii et poole miljardi ulatuses kulude kärpimine peaks minu hinnangul olema küll hädavajalik ja möödapääsmatu,» sõnas Ansip, rõhutades, et valitsuse toetusest või mittetoetusest sellele eelnõule ei saa veel rääkida, sest valitsus pole kavaga põhjalikult tutvuda jõudnud.
«Oleme eurotsooniga liitumiseks toonud märksa rohkem ohvreid ja pingutanud enam kui Euroopa Liidu või NATOga liitumiseks. Oleks vastutustundetu nüüd, kui eesmärk juba saavutamisel, sellest loobuda.» Peaminister kinnitas, et õhtul hakatakse kokkuhoiukava arutama ja küllap selles ka kokkuleppele jõutakse.
Vastates küsimusele, miks valitsus soovib kärped ise ära teha ega vii seda kolmanda lisaeelarvena riigikogu ette, viitas Ligi seadusest tulenevale õigusele. «Seaduses on protseduurid ette nähtud: rahandusministril on õigus kulusid külmutada, riigikogu on valitsusele andnud kulutuste ülempiir, mitte aga kohustuse kogu raha ära kulutada,» sõnas Ligi.
Ansip lisas, et peaaegu igal aastal on aasta lõpus eelarveaastaks ettenähtud raha järele jäänud 6-8 protsenti ja kunagi pole selleks lisaeelarvet tehtud.