Näiteks Võrumaal Antsla vallas Säre külas Jõksi talu elektripaigaldis unustati pärast õhuliini remonti taaspingestada ja peremehel polnud kusagilt abi saada.
Näiteid, kus Eesti Energia ametnikud (sisuliselt riigitöötajad) on klienti õhuliinide lihtlabaste remondilubadustega aastaid petnud, võib tuua hulgi. Näiteks Jõepera külas Meeksi vallas Tartumaal on paljad elektriliinijuhtmed juba aastaid võsa sees. Sageli on seal juhtmed visangus lühise tagajärjel katkenud ja isegi maha kukkunud. Eesti Energia on lubanud ohtliku olukorra likvideerida, kuid lubadustest kaugemale pole jõutud. Arusaamatu, kuidas pole piinlik võtta veel võrguteenustasu?
Elektrit loetakse kõrgema ohu allikaks ning niisuguses segases olukorras, kus pole võimalik riketest teatada, tuleks taastada endine olukord, kus klient suhtles kohaliku piirkonna käidukorraldajaga ning teatas talle operatiivselt riketest ja sai temalt vajalikku teavet rikete likvideerimise kohta. Paraku kliendil niisugune võimalus puudub.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti Energia elektritariifid on nii lõdvad, et neid annaks veel palju alandada, nii et kaubale tekiks ka pakkumine, mis muudaks klientidesse suhtumise paremaks. Eeskuju võiks Eesti Energia võtta nt kaubandusest, ajakirjanduse levitajatest jt, kes teevad suuri allahindlusi, et kaup saaks müüdud kas või väikese kasumiga. Kõik püüavad teenida käibelt. Püsikliendid saavad veel lisasoodustusi.
Arvestades Eesti Energia hiigelpuhaskasumit I kvartalis, mis oli 337 miljonit krooni, oleks Eesti Energia võinud elektri kWh hinda langetada tunduvalt rohkem, jäädes seejuures küllaltki kopsakasse kasumisse. Eesti Energial on mõtlemisainet küllaga.