Ärimehed tahavad riigi raamatupidamise üle võtta

Majandusministeeriumi pearaamatupidaja asetäitja Rita Juhanni tegeleb juba praegu allasutuste raamatupidamisega. Midagi head ta selles aga ei näe, sest probleemiks kujuneb kaugus ja info liikumine. Foto: Mihkel Maripuu

Ettevõtja Jaan Pillesaar kogus enda ümber viis firmat, kellega koos tahab ta üle võtta riigiasutuste raamatupidamise, personalihalduse ja arvutimajanduse.

Kuuest ettevõttest koosnev konsortsium tegi äsja ettepaneku, et on valmis nimetatud valdkonnad koos hangete korraldamisega üle võtma juba järgmise aasta algusest. Sellisel juhul hakkaks valitsus maksma nende teenuste eest erafirmale.

Lisaks tahavad erafirmad üle võtta n-ö esmase klienditeeninduse. Pillesaar märkis kirjas rahandusministeeriumile, et riik ei pea koondama ühtegi inimest, sest erasektor on valmis kõikidele neile tööd pakkuma.

Küll peaks erasektor suutma asju korralda märksa efektiivsemalt. Juba esimesel aastal lubab Pillesaar riigile vähemalt kümneprotsendilist kokkuhoidu. Ettevõtjad lubavad kanda kõik IT-hangete ja tarkvaraarenduste tegemise kulud ja riskid.

Ühtlasi viitab Pillesaar, et tema kompanjon, audiitorfirma Pricewaterhouse Coopers on Ida-Euroopas viimase viie aastaga käima tõmmanud viis sarnast teeninduskeskust, nõustamisfirma Ernst Young alustas aga sellisega hiljuti Soomes.

Riik tõhusamaks

«Meie poolt senini loodud teeninduskeskused on oma investeeringu tavaliselt kahe-kolme aasta jooksu tagasi teeninud,» lausus Pricewaterhouse Coopersi vanemmänedžer Jüri Etverk.

Seega tahavad firmad Eesti riigi senisest palju tõhusamalt toimima panna, luues hiigelfirma, mis oleks ühel ajal Eesti riigi raamatupidaja, personalijuht, IT-mees ja vajaliku kauba ostja. Viimase osas tahaksid ettevõtjad, et ka pisiostud tehtaks ühiselt.

Mis võiks olla sellise hüpoteetilise konsortsiumi aastakäive? Esimesel aastal lubavad erafirmad kümme protsenti ehk 150 miljonit krooni kokkuhoidu. Seega peaks käive olema vähemalt 1,5 miljardit.

Praegu maksab riik aastas umbes 600 miljonit krooni palka inimestele, kes tegelevad finantsarvestuse, personalihalduse ja haldustööga.

Kui aga mõni neist teenustest erafirmale läheb, siis konkursiga, ja Pillesaare konsortsium pole ainus, kes sinna võistlema tuleb.

Asja taustaks on tõsiasi, et rahandusministeerium valmistub valitsusele esitama materjale kõigi nimetatud tugiteenuste liitmise kohta.

Otsus septembris

Asja eest vastutav rahandusministeeriumi asekantsler Tiina Tamm märkis, et septembris viib ta valitsusse analüüsi ja asjakohased ettepanekud. Tema sõnul pole välistatud, et osa teenuste ostmiseks tehakse riigihange ja neid ostetakse edaspidi erafirmadelt, kuid samavõrd tuleb kaaluda riigiaparaadi sees tsentraliseerimise võimalust.

«Kui riigi tegevusinfo on väljaspool riiki, siis kuidas tagada info kaitstus,» nimetas Tamm ühe võimaliku probleemi. «Murekoht on ka see, et infot ega juhtimisotsuste tegemist ei tohi organisatsioonidelt ära võtta. Kui see pädevus kaob, siis ei ole juhtidel võimalik ka tulemuste eest vastutada.»

Tamm märkis, et tema arvates on tugiteenuste liitmine mõistlik, kuid ametlik otsus selle kohta tehakse septembris.

Raamatupidamise liitmine pole Eesti riigiasutustele võõras. Majandusministeeriumi pearaamatupidaja asetäitja Rita Juhanni ütles, et juba praegu tegeleb ta ka allasutuste raamatupidamisega. Midagi head ta selles aga ei näe.

«Põhiprobleem on kaugus, info ja dokumentide liikumine,» ütles Juhanni. «Raamatupidamine pole ainult paber, raamatupidaja on juhi parem käsi.»

Hiljuti võttis riigikohus erafirmalt õiguse pileteid kontrollida, sest karistamine on riigi ainuõigus. Eravangla loomise idee ringles viimati viis aastat tagasi, aga maeti kiiresti maha.

Pillesaare konsortsiumi nõustav advokaat Jüri Raidla märkis, et nende poolt pakutud teenuste osutamine erasektoris on võimalik, kui riik viib läbi asjakohased protseduurid.

Majandusminister Juhan Parts arvas, et raamatupidamine pole riigi põhifunktsioon. «Kui keegi suudab seda pakkuda efektiivsemalt, siis võiks seda kaaluda,» märkis ta.

Konsortsiumiga ühinenud tarkvaratootja SAP Eesti juht Tiit Parts ütles, et Prantsusmaa andis hiljuti valitsuse hanked erafirmade korraldada ja saavutas sellega suure kokkuhoiu.

Teenusekeskuse konsortsium

•    Jaan Pillesaare teenusekeskuse konsortsiumiga ühinesid Helmes, Ernst & Young, Oracle, Pricewaterhouse Coopers, Raidla Leijins & Norcous ja SAP Estonia.

•    Ettevõtja Aivar Sõerdi hinnangul tegeleb riigiasutustes ja omavalitsustes üldküsimustega (raamatupidamine, haldus, IT) umbes 3000–3500 inimest.

•    Ernst & Youngi hinnangul on riigisektoris tööl veidi alla 10 000 tugifunktsiooni töötaja. Nende palkade maksmiseks kulub 1,5 miljardit krooni.

Allikas: ettevõtted