Einari Kisel: kas Eesti on tõesti ajast maas?

Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel. Foto: Peeter Langovits.

Majandus- ja komm­u­­­­­­nik­atsiooni­minis­teeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel ei taha nõustuda, et Eesti on taastuvenergia tööstuses maailmast maha jäänud.

Viimasel ajal on ilmunud mitmeid seisukohti Eesti energeetika arengu kohta. Kindlasti soovivad kirjutajad ja arvajad ainult head, kuid pooltõdede avaldamine tekitab segadust.

See võib olla üllatav, aga Eesti on tuuleenergia toodangu osakaalu poolest elektritarbimises tõusnud maailma esikümnesse. Pole palju valdkondi, kus Eesti võib sarnase saavutusega hiilata. Nii kõrgele ei küüni maailma mastaabis ka meie hästi arenenud IT-sektor. Elektrimajanduse arengukavas planeeritu kohaselt suureneb tuuleelektri osakaal järgmise kümne aasta jooksul Eestis veel ligi üheksa korda.

See tõstab meid suure tõenäosusega tuuleenergia tootmise osakaalu poolest maailmas esikolmikusse Taani ja Saksamaa kõrvale.

Eesti edulugu

Prantsuse teadlaste tehtud uuringu kohaselt on Eesti Euroopa Liidus (ja tõenäoliselt kogu maailmas) esikohal taastuvenergia tehnoloogiate tootmise osas ühe inimese kohta, ja seda suuresti tänu ABB tuulikute generaatorite tehasele Jüris (kus toodetakse ligi 20% maailma tuulikute generaatoritest) ning teistele tuulikute osade tootjatele.

Seetõttu ei tahaks kuidagi nõustuda varem avaldatud arvamustega, et Eesti on taastuvenergia tööstuses maailmast maha jäänud. Vastupidi, tegemist on edulooga, mida saab ja tuleb ka teistele riikidele tutvustada.

Paljud on harjunud rääkima Eesti energeetikast kriitilises võtmes. Kuid meil on ka palju uuenduslikke lahendusi, mida tullakse Eestisse vaatama üle kogu maailma. Olgu selleks prügilagaasi kasutav elektrijaam Pääskülas või Narva Elektrijaamade uued plokid.

2010. aasta järel saab Eesti rääkida oma järgmise eduloo: kui 2003. aastal seati Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistel eesmärgiks suurendada Eestis taastuvelektri osakaalu tollaselt 0,1 protsendilt 5,1 protsendini aastaks 2010, siis praeguseks rajatud taastuvatel energiaallikatel töötavad elektrijaamad toodavad järgmisel aastal suure tõenäosusega ligi kümme protsenti kogu Eestis tarbitavast elektrist. Ning suure tõenäosusega saab Eestist üks esimesi riike Euroopa Liidus, kes täidab oma 2020. aastaks seatud taastuv­energia eesmärgi suurendada kogu kasutatava taastuvenergia osakaalu 25 protsendini.

Selle mündi teine pool on küll suurenev taastuvenergia tasu, mis küll pikas perspektiivis annab meile odavama ja puhtama elektri.

Puit metsa või ahju?

Samuti on kritiseeritud riigikogu otsust toetada puidu kasutust Narva elektrijaama uutes kateldes. Võiks hoopis küsida, mis on alternatiiv: kas jätta puit metsa kõdunema ja tootma CO2, kaevandada rohkem põlevkivi koos kaasneva keskkonnamõjuga, ning ajada seda Narvas ahju, tootes veelgi rohkem CO2 heitmeid?

Ei tundu väga mõistlik lahendus. Narva jaamades tuleb elektrit toota niikuinii, miks mitte kasutada siis vähemalt osaliselt selleks taastuvat energiat puidu näol?

See, et puiduturu kõrgaegadel kardeti, et põlevkivikateldes puidu kasutamine tõstab oluliselt puidu hinda teistele elektrijaamadele ja puidutööstustele, ei ole praeguses olukorras enam ohuks. Pigem vastupidi: Eestis jääb järjest enam kasutamata puiduressurssi metsa. Selle mõistlik kasutamine parandab nii metsa kvaliteeti kui vähendab ka heitmeid, taastuvenergia osakaalu ning tööhõive suurenemisest rääkimata.

Valitsuse roll

Käsumajanduse ajad Eesti energeetika arengus on juba ammu mööda saanud. Ei majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, valitsus ega riigikogu saa keelata ega käskida avatud elektriturul ettevõtjaid tegema riigile vajalikke investeeringuid, vaid peab hoopis meelitama neid tegema.

Ükski elektritootja ei tee Eestis oma otsuseid ilma valitsuse ja riigikogu toetuseta. Kuigi sageli räägitakse avalikkuses firmade suurtest otsustest energeetika vallas, siis tegelikult on selle taga riigi seadusandlik või rahaline toetus.

Oluliselt mõjutab Eesti energeetikat ka Euroopa Liidus arenev energia- ja kliimapoliitika. Selle aasta alguses sai direktiiviks uus ELi energeetika- ja kliimaseadusandlus, mille loomisel ka Eesti ametkonnad tihedalt kaasa lõid.

Lähiaastad toovad energeetikas kaasa väga olulised muudatused: käivituvad elektriturg ja heitmekaubandus, Eesti Energia kõrvale tuleb Põhjamaadest uusi elektrimüüjaid, tekivad uued elektrijaamad (eriti taastuvatel energiaallikatel), hooned muutuvad energiasäästlikumaks ning tarbijad saavad endile «nutikad» energiaarvestid.

Eesti energeetika võtmesõnadeks on kujunemas mitmekesisus ja tõhusus, need on ka võtmesõnad uutes värskelt heaks kiidetud energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavades. Nende arengukavade elluviimisel on Eestis viie aasta pärast hoopis teistsugune energeetika kui praegu. Ja kui keegi pole veel tähele pannud, siis rong juba liigub!