Kolmas eelarvekärbe meelitab eurot Eestisse

Eurosendid. Foto: SCANPIX

Sel aastal kaks negatiivset lisaeelarvet koostanud valitsus kavatseb teha veel ühe eelarvekärpe, et vähendada kulusid  2,3 protsenti.

Reitinguagentuur Moody’s teatas eile, et kui valitsus kolmanda kärpe teeb ja majanduse väljavaated ei halvene, on Eesti eesmärk aastal 2011. eurole üle minna teostatav. Ainsa võimaliku takistusena eurole üleminekul näeb Moody’s eelarve defitsiidi kriteeriumi.

Kolmandat korda valitsus kärpekavaga riigikogu ette minna ei kavatse, selle asemel jätab iga minister lihtsalt osa raha kulutamata. Sedasi ei muudeta ametlikult eelarvet, vaid kulude jaotust ehk eelarve liigendust, ja see on valitsuse pädevuses.

Nüüd peavad ministrid vaatama, mille arvel kokku hoida saaks. Kulude vähendamine 2,3 protsendi võrra peaks riigile säästma 512,4 miljonit krooni. Valitsus arutab kolmandat kokkuhoiu-eelarvet sel neljapäeval.

Rahandusminister Jürgen Ligi tegi valitsusele ettepaneku täiendavaks kärpeks juba juulis, kuid toona leidis see üsna jaheda vastuvõtu. Kärpega olid nõus riigikantselei ning keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja välisministeerium. Osaliselt nõustusid haridus-, justiits- ja põllumajandusministeerium. Reedeks oli kulude vähendamise ettepanekuid laekunud ümmarguselt 170 miljoni krooni jagu.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder näiteks leidis, et loobuda võiks Haapsalu veterinaarkeskuse lagunenud maja ja piimandusmuuseumi remondist, säästes 3,5 miljonit krooni. Majandusminister Juhan Parts pani ette loobuda mõnede teede ehitamisest ja remondist, mis säästaks 33 miljonit krooni. Muu hulgas tahtis Parts ära võtta raha Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maanteelt.

Ministeeriumidele, mis ei leidnud võimalust kulusid 2,3 protsendi võrra vähendada, tegi rahandusministeerium ettepaneku vähendada nende valitsemisala tegevuskulusid ühe kuu kulude jagu või summas, mis jääb puudu kärpeplaani täitmisest. Uus ettepanek tähendab miljonite kroonide eest eelkõige personalikulude kärbet.

Sotsiaalministeeriumi kulude kolmas kärbe vähendab ravikindlustuseta inimeste vältimatule abile mõeldud summat 13,7 miljonit krooni, ülikooli arst-residentide eelarvet 1,5 miljoni ja vaktsiiniraha 6,5 miljoni krooni võrra.

Välisministeerium vähendab kokkuhoiu nimel arengu- ja humanitaarabi 4,3 miljonit krooni.

Kolmas kärbe
Valitsus tahab ministeeriumide kulusid enam kui 512 miljoni krooni võrra vähendada.

•    Riigikantselei    3,7 mln kr
•    Haridusministeerium    156,7 mln kr
•    Justiitsministeerium     31,5 mln kr
•    Kaitseministeerium     78,8 mln kr
•    Keskkonnaministeerium     15 mln kr
•    Kultuuriministeerium     32,7 mln kr
•    Majandusministeerium     33,5 mln kr
•    Põllumajandusministeerium     11,7 mln kr
•    Rahandusministeerium     20,2 mln kr
•    Siseministeerium     87,8 mln kr
•    Sotsiaalministeerium     28,7 mln kr
Allikas: valitsuse korralduse eelnõu