Valitsus tahab teha kolmanda riigieelarvekärpe

Jürgen Ligi Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Sel aastal kaks negatiivset lisaeelarvet koostanud valitsus kavatseb teha veel ühe eelarvekärpe, hoides kokku 2,3 protsenti kuludest.

Kolmandal korral valitsus riigikogu ette minna ei kavatse. Kolmas kärbe on kavas teha nii, et iga minister jätab lihtsalt osa rahast kulutamata. Ministrid peavad leidma nüüd kokkuhoiu võimalused. 2,3-protsendine kulutuste kokkuhoid peaks riigile andma kokku veel enam kui pool miljardit krooni säästu - 512,4 miljonit krooni.

Valitsus arutab kolmandat kokkuhoiu-eelarvet juba sel neljapäeval.

Rahandusminister Jürgen Ligi tegi sellekohase ettepaneku valitsuse liikmeile juba juulis, kuid see leidis üsna jaheda vastuvõtu. Kärpega olid nõus riigikantselei ning keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja välisministeerium. Osaliselt nõustusid haridus-, justiits- ja põllumajandusministeerium. Reedel oli soovitud poole miljardi suurusest kärpekavast veel üle kahe kolmandiku puudu.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder näiteks leidis, et kolmanda kärpimise käigus võiks ära jätta Haapsalu veterinaarkeskuse amortiseerunud hoone ja piimandusmuuseumi remondi, säästes kokku 3,5 miljonit krooni. Majandusminister Juhan Parts aga, et tegemata jääb 33 miljoni krooni eest teede ehituse ja remondi projekte. Muuhulgas tahtis Parts ära võtta raha Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maanteedelt.

Et ennetada riigieelarve likviidsusprobleeme, tegi rahandusministeerium uue ettepaneku kõikidele ministeeriumidele, kes ei leidnud võimalust 2,3-protsendiseks kulude piiranguks, vähendada nende valitsemisala ministeeriumide ja riigiasutuste tegevuskulude mahtusid umbes ühe kuu võrra või summas, mis jäi puudu 2,3-protsendise kulude kokkuhoiu täitmisest.

Uus ettepanek tähendab miljonite kroonide eest eelkõige personalikulude kärbet. Maanteede investeeringute kärpega oli rahandusministeerium nõus osaliselt.

Sotsiaalministeeriumi kulude kolmas kärbe vähendab ravikindlustuseta inimeste vältimatule abile mõeldud summat 13,7 miljonit krooni, ülikooli arst-residentide eelarvet 1,5 ja vaktsiinide ostmiseks mõeldud kulutusi 6,5 miljonit krooni. Välisministeerium vähendab kokkuhoiu nimel arengu- ja humanitaarabi 4,3 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi selgituse järgi on riigikogu heakskiiduta kärpimine seaduslik. Eelarvet ei muudeta, küll aga muudetakse nn riigieelarve liigendust. Viimane on aga valitsuse pädevuses.

Hoolimata ministrite jahedast suhtumisest kavatseb valitsus kolmanda kokkuhoiueelarve siiski lähiajal oma istungil kinnitada. Rahandusministeerium koostas kolmanda kokkuhoiu kava viimase projekti eelmisel neljapäeval.

Kolmas kokkuhoiukava:

Riigikantselei 3,7 mln kr
Haridusministeerium 156,7 mln kr
Justiitsministeerium 31,5 mln kr
Kaitseministeerium 78,8 mln kr
Keskkonnaministeerium 15 mln kr
Kultuuriministeerium 32,7 mln kr
Majandusministeerium 33,5 mln kr
Põllumajandusministeerium 11,7 mln kr
Rahandusministeerium 20,2 mln kr
Siseministeerium 87,8 mln kr
Sotsiaalministeerium 28,7 mln kr

Allikas: valitsuse korralduse eelnõu