/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Kohtute infosüsteemi andmeil on Eesti maakohtud saanud selle aasta esimesel poolel 64 avaldust ettevõtete saneerimismenetluse algatamiseks, kolmel juhul saneerimine algatati.
Kuue kuuga taotles enda saneerimist 64 ettevõtet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«31 menetluses on kohus praeguseks teinud lahendi, millest kolmel korral on saneerimismenetlus algatatud,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus BNSile.
Ülejäänud asjades on materjalid kas tagastatud, sest avaldaja pole näiteks tähtajaks puudusi kõrvaldanud, või on kohus saneerimismenetluse algatamisest keeldunud.
Küsimusele, miks kohus sageli saneerimist ei algata ja on mõnel juhul jätnud saneerimiskava kinnitamata, kui võlausaldajad on selle heaks kiitnud, vastas Kõmmus, et justiitsministeerium ei ole eraldi analüüsinud ega hinnanud seda, miks kohus on konkreetsetel juhtudel keeldunud saneerimismenetluste algatamisest.
«Küll võib aga eeldada, et põhjuseks on saneerimisaluste puudumine,» märkis Kõmmus.
Vastavalt saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjale oli saneerimisseaduse eesmärgiks arvestades Eestiga võrreldava õiguskorraga riikide kogemusi, et seaduse jõustumisele järgneva kolme esimese aasta jooksul on aastas keskmiselt viis kuni kümme saneerimisjuhtumit.
Hiljem võiks see arv olla kümme kuni kakskümmend juhtumit aastas.
Kuna esimese poolaastaga on algatatud juba kolm saneerimisjuhtumit, siis tuleb tõdeda, et seaduse rakendumine on täielikult seaduse eesmärgi täitmise graafikus, märkis Kõmmus.