Pangad on asunud hoolikalt üle vaatama ka korralikult laenu maksvate klientide lepinguid, väga oluliseks peetakse inimese palga laekumist panka.
Pangad pitsitavad ka korralikke laenuvõtjaid
Postimees.ee'le rääkis umbes kümme aastat tagasi koos abikaasaga Swedbankist laenu võtnud naine, et hiljuti helistati talle õhtusel ajal pangast ja tuletati meelde, et vastavalt laenu üldtingimustele peab tema palk nende panka laekuma, aga ei tee seda mitte.
«Ütlesin, et mul pole laenu. Seepeale ta täpsustas, et olen kaastaotleja ja samad üldtingimused kehtivad ka mulle - tõesti, nii see on,» rääkis naine. «Kuna leping on juba umbes 10 aastat vana ja siiani pole sellega probleeme olnud, siis küsisin, et millest praegu järsku selline kõne, kas laenu teenindamisega on mingeid probleeme - no mine sa tea, äkki tõesti abikaasal maksmata?»
Probleeme küll polnud, kuid pangatöötaja jäi endale kindlaks, et lepingutingimused peavad olema täidetud.
Swedbanki eluasemelaenude osakonna juhataja Anne Pärgma ütles, et sellise nõude taga on soov vältida laenuvõtjate võimalikesse makseraskustesse sattumist: «Et pakkuda klientidele ennetavalt just neile sobilikke täiendavaid teenuseid või olemasolevate lepingute muutmist, on vajalik omada ülevaadet kliendi finantskäitumisest - kohustuste ja sissetulekute suhtest.»
Pärgma sõnul on suhtlusest oma laenu maksmisega hätta jäänud klientidega näha, et kliendi olukord oleks oluliselt parem, kui ta oleks oma rahaasjad juba veidi varem tähelepanu alla võtnud.
Kõigil pankadel palganõue
Ka teised Eesti suuremad pangad - Sampo, Nordea ja SEB kinnitasid, et klientide lepingutingimuste täitmist kontrollitakse pidevalt, mitte ainult majandussurutise ajal.
Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur pidas loomulikuks, et klient täidab lepingus võetud lubadusi nii viivitusteta igakuiste laenumaksete, palga laekumise kui ka vara kindlustatuse osas. «Sama loomulik on, et pank omalt poolt seisab hea selle eest, et muutuvas keskkonnas anda kliendile head nõu, kuidas oma rahaasjadega hakkama saada, ning tuletab vajadusel meelde ka väiksele osale oma klientidest ununema kippuvaid lubadusi,» märkis Vanajuur.
Miks nõutakse palga laekumist panka, kust on võetud laen, põhjendas SEB juhatuse liige Riho Unt panga riski vähenemisega: «Sel juhul ei unusta kliendid õigel ajal laenumakseid teha ja samuti on võimalik kliendi aktiivsuse põhjal hinnata võimalike probleemide ilmnemist tulevikus.»
Nordea panga krediidikontroller Tiina Kukk ütles, et kui laenusaaja on jätnud laenulepingust tuleneva kohustusena oma sissetuleku panka üle toomata, võib pank kasutada laenulepingust tulenevaid õigusi: «Näiteks tõsta intressimarginaali või kohaldada leppetrahvi. Nordea pank kohaldab laenulepingu tingimuste rikkumistest tulenevaid sanktsioone väga harva ning reeglina jõutakse kliendiga nii arvelduskohustuse täitmises kui ka muudes tingimustes kokkuleppele,» lisas ta.
Karistatud siiani pole
Swedbank kinnitas, et sissetuleku mittelaekumise tõttu pole seni sanktsioone rakendatud. «Küll aga oleme laenulepingu muudatuste sõlmimisel juhtinud sellele kliendi tähelepanu ning vajadusel hinnanud üle sissetulekute mittelaekumisega seonduvad riskid,» ütles Pärgma.
Kuidas suhtutakse inimestesse, kellel on laen võetud mitmest pangast? «Kui klient soovib Nordea pangast laenu võtta, saab ta oma olemasolevad laenud samuti siia üle tuua. Kui klient soovib laenu võtta, peab ta siin ka arveldama,» oli panga tootejuhtimise osakonna juhataja Loit Linnupõld konkreetne.
Tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi sõnul pole viimasel ajal kliente kimbutavate pankade üle kaevatud. Trahvi või muul moel vastutuse kandmist lepingunõuete rikkumise puhul pidas Kauksi enesestmõistetavaks. «Loomulikult peab olema lepingus kirjas, mis karistust kohaldatakse tingimuste rikkumise eest,» rõhutas ta samas.
Spikker laenukohustuse täitmiseks
Postimees.ee lugeja annab spikri inimestele, kellelt nõutakse palga laekumist panka, kust laen on võetud, ent kes ei soovi mingil põhjusel oma igapäevaseid arveldusi selles pangas teha:
Tavaliselt on laenutingimustes kirjas, et «palk peab laekuma», aga mitte, et seal pangas «peab arveldama». Laske oma palk kanda seda nõudvasse panka ja järgmisel päeval püsikorraldusega tagasi oma «kodupanka». Siis on lepingujärgselt toimitud õigesti ja lisakulu vaid püsikorralduse teenustasu.