/nginx/o/2009/07/29/214157t1h1baa.jpg)
Selle aasta kevadel ilmus ühes Eesti internetiportaalis kuulutus, kus pakuti müüa neeru. Siin kehtivate seaduste raamidesse selline teguviis aga ei mahu, kirjutab Marii Kangur ajalehes Postimees.
Majanduskitsikust organi müümisega lahendada ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilses ajalehes MK-Estonija ilmus tähelepaneliku lugeja saadetud pilt müügiportaalist okidoki.ee, kus 1 300 000 Eesti krooni eest pakkus tundmatu isik müügiks oma neeru.
Portaali okidoki.ee juhatuse liige Sergei Tatin ei olnud nüüdseks eemaldatud kuulutusega kursis - ülesriputatavad kuulutused vaatavad üle administraatorid.
Tartu Ülikooli eetikakeskus toob organitega kaubitsemise puhul välja nii poolt- kui vastuväiteid. Ühest küljest leitakse, et organite müük olevat vastuolus inimväärikuse austamisega, teisalt püstitatakse küsimus, et kui müüakse oma tööjõudu, miks ei võiks müüa organeid.
Eestis, nagu ka enamikus teistes arenenud riikides, on organite müümine keelatud. Elundite ja kudede siirdamise seadus lubab Eestis doonoriks olla ainult lähisugulasele või elukaaslasele. Ka on keelatud materiaalse kasu saamine ja organite loovutamise eest tasu pakkumine.
Tallinna tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna juhtis tähelepanu tõsiasjale, et neeru niisama turule müüma minna ei saa - siirdamise puhul on kõige olulisem elundi sobivus, see aga nõuab palju spetsiifilisi analüüse.
Tartu Ülikooli kliinikumile pakutakse aga aeg-ajalt neere müügiks küll, kuid sealse arsti Jaanus Kahu sõnul selliste naljameestega edasi ei tegeleta ning ei uurita ka nende motiive.