/nginx/o/2009/07/27/213130t1h81d7.jpg)
Euroopa Komisjon eraldas Tallinna Tehnikaülikooli arvutitehnika instituudi juhitavale ainulaadsele rahvusvahelisele uurimistööle mikrokiipide vigade tuvastamiseks ligi 45 miljonit krooni, kirjutab Urmas Tooming ajalehes Postimees.
Tehnikaülikooli teadurid teevad mikrokiipide vallas ajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangakaartide ja ID-kaartide lahutamatuks osaks olevad mikrokiibid on muutunud täiesti igapäevasteks asjadeks. Tavainimese ettekujutusse ei pruugi aga mahtuda teadmine, et ühel kiibil on miljoneid või isegi miljardeid transistore, mis lähiaastatel võivad läheneda aatomi mõõtmetele.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arvutitehnika instituudi teadurid mikrokiipe ei tooda ning ka terves Eestis ei ole praegu veel ühtegi ettevõtet, mis seda teeks.
Küll uurivad aga teadurid, kuidas kiipide tootmisel tekkivaid vigu avastada ning neid parandada.
Arvutitehnika instituudi vanemteadur Jaan Raik kinnitas, et vigade automaatse parandamise puhul on tegemist isegi veidi ulmelise valdkonnaga.
Tõenäoliselt pidasid Euroopa Komisjoni asjatundjad eestlaste koordineeritavat projekti Diamond tulevikku silmas pidades oluliseks ning eraldasid sellele 2,8 miljonit eurot ehk ligi 45 miljonit krooni. Kokku läheb projekt aga maksma 3,2 miljonit eurot.
Diamondi rahvusvahelisse meeskonda kuulub peale TTÜ arvutitehnika instituudi veel Linköpingi ülikool Rootsist, Bremeni ülikool Saksamaalt, Grazi instituut Austriast, mobiiltelefonide tootja Ericsson, maailmakuulsa arvutifirma IBM Iisraeli haru, Ungari innovaatikafirma TransEDA Systems ning Eesti kõrgtehnoloogiaettevõte Testonica Lab. Igati soliidne seltskond.