Sotsiaalministeeriumil jäi pärast viimast negatiivset lisaeelarvet alles 40,26 miljardit ning sellest oleks tulnud kärpida umbes kolm miljardit. Sotsiaalminister ütleb, et sellises ulatuses kärbet, mis puudutaks kas pensione, laste- või peretoetusi, ei saa teha ilma seadusi muutmata ning selleks on tarvis poliitilist kokkulepet. Väiksemad kärped on aga ministeeriumi eelarveprojektis olemas ja need puudutavad personali- ja majanduskulude kärpimist, vahendas
«Me peame selle eelarveprojekti esitama vastavalt kehtivatele seadustele ja kui valitsus ja parlament otsustavad ühte või teist seadust muuta, siis me saame ka vähendada sotsiaalministeeriumi eelarvereal olevaid summasid,» selgitas Pevkur.
Ministeeriumid pidid tänaseks esitama oma järgmise aasta eelarveprojektid, kus on arvestatud 9-protsendise kärpega. Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul võivad tuleva aasta eelarve arutelud kujuneda keerulisteks.