/nginx/o/2009/07/02/200747t1h9635.jpg)
Valitsusväliste ekspertide sõnul peaks eurotoetuste kasutamisel suuremat tähelepanu pöörama ekspordile ja teadmistepõhise majanduse arendamisele.
Eksperdid: eurotoetusi peaks suunama ekspordile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Samuti on vaja algselt kavandatust suuremas mahus tegeleda majanduskriisiga kaasnevate probleemidega nagu tööpuudus ja sotsiaalne turvalisus,» lausus Ernst & Young Baltic juhtivkonsultant Tauno Olju, kes on struktuuritoetuste kasutamise analüüsi valitsusväliste hindajate poolne projektijuht.
Rahandusministeerium esitleb täna pärastlõunal vastvalminud aruannet, mis koondab valitsusväliste ekspertide ettepanekuid Euroopa Liidu toetuste kasutamise kiirendamiseks, et luua paremad eeldused Eesti väljumiseks majanduskriisist.
Valitsusväliste ekspertide aruandes välja toodud olulisemad tähelepanekud puudutavad eelkõige vajadust tõhustada ja kiirendada nende meetmete rakendamist, mis aitavad kaasa konkurentsivõimelisema majandusstruktuuri tekkimisele. Aruandes tuuakse välja ekspertide arvamused, kuhu tuleks majanduskeskkonna elavdamiseks suunata seni kavandatust rohkem toetusi ning milliste valdkondade rahastamismahtu oleks otstarbekas vähendada.
Aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada ELi struktuurifondide toetusi kokku 53,3 miljardi krooni ulatuses, mille valdkonnad ja rahastamismahud kinnitati 2007. aastal majanduse tõusuaegadel.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tuleb majanduslanguse oludes prioriteedid ja kavad ümber vaadata. «Eurotoetuste näol kasutada olev lisaraha on väga oluline just praegu, mil riigieelarves pole muid vahendeid majandust turgutavate toetuste ja abiprogrammide suurendamiseks,» lausus ta .
Eurotoetuste hindamise viis läbi konsortsium koosseisus Ernst & Young Baltic AS, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Säästva Eesti Instituut ja Balti Uuringute Instituut.