Ligi: koduse puskari kvaliteeti pole võimalik tagada

Puskarivabrik. Foto on illustratiivne. Foto: Lauri Kulpsoo.

Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul ei saa väiketootmises piiritusjookide nagu setude handsa ajamist lubada, sest nende kvaliteeti pole võimalik piisavalt tagada.

«Jookide juurde käivatest legendidest tähtsamaks pean ma ohutust, kontrollitud kvaliteeti, ühetaolist maksustamist ning salaturu ohjeldamist,» ütles Ligi vastuseks küsimusele, kas setu handsa kui piiritusejoogi legaliseerimine ja kaubamärgiks muutmine võiks olla hea idee.

«Paraku on tõsiasi, et puskariõli on etanoolist mürgisem, et koduse tootmise tulemused kõiguvad ning et tootmismahte ega vahet salaviinaga ei ole aktsiisilao-välise tootmise korral võimalik tagada,» selgitas Ligi.

Ligi lisas, et just seepärast ütlebki Euroopa Liidu õigus, et aktsiisikaupa, ka alkoholi, tohib toota vaid aktsiisilaos. «Erandina lubatakse väljaspool seda toota õlut, veini ja kääritatud jooke, kui seda alkoholi ei müüda ja tarbitakse vaid oma pereliikmete või külaliste poolt.»

«Minu eluviisieelistused ei lubaks selle piirangule kuidagi vastu vaielda. Aktsiisi esmane eesmärk on tarbimist piirata,» märkis Ligi.

Ligi on varem teatanud, et ei toeta riigikogu rahanduskomisjonis üles kerkinud ning ka põllumajandusministri toe leidnud ideed legaliseerida teatud tingimustel kodune kange alkoholi valmistamine.

Tänase Postimehe arvamusküljel vastandub psühholoog Avo-Rein Tereping sellele seisukohale teravalt, leides, et setu handsa võiks olla kaubamärk nagu kalvados või Šoti viski.

«Poliitikute väide, et koduse kange alkoholi valmistamist ei saa legaliseerida sellepärast, et Eestis juuakse niigi liiga palju, ei kannata mingit kriitikat. Ega's poliitikud ometi tõsimeeli ei usu, et joomarlust põhjustabki kodune puskariajamine?» kirjutab Tereping.