/nginx/o/2008/06/05/47075t1hde38.jpg)
Maksu- ja tolliamet tuvastas 2009. aasta esimesel poolaastal deklareerimata ja tasumata makse kokku 685 miljoni krooni ulatuses.
Poolaastaga jäeti ligi 700 miljoni krooni eest makse deklareerimata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valdavaks on käibemaksualased rikkumised ja käibemaksupettused - üle 405 miljoni krooni. Jätkuvalt on suurimaks probleemiks fiktiivsete arvete kasutamine ettevõtjate hulgas.
Kui eelmisel aastal sama ajaga tuvastas maksuhaldur 332 miljonit krooni deklareerimata makse, siis käesoleval aastal üle kahe korra rohkem.
Kontrollitavatest juhtumitest 87 protsenti tuvastas maksuhaldur maksuseaduste rikkumise. MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul näitab see maksuhalduri riskianalüüsi head taset.
2009. aasta esimesel poolaastal alustati 108 ning lõpetati 93 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusena esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse kogusummas 18,6 miljonit krooni.
Maksuhaldur prognoosis aasta algul, et majandusolukorra halvenedes suureneb surve ümbrikupalkade maksmiseks. Ameti riskianalüüs näitas, et probleemsemateks on kaubandus- ja teenindussektor, kuna riskid on oluliselt kõrgemad seal, kus arveldamine toimub suures osas sularahas.
Eeltoodu pärast suunas maksuhaldur esimesel poolaastal rohkem kontrolle kaubandus- ja teenindussektorisse.
«Kontrollide eesmärgiks oli eelkõige võimalike rikkumiste ennetamine. Oma tegevusega soovis maksuhaldur anda panuse ausa ettevõtluskeskkonna kujundamisele, propageerides kõikidele ettevõtjatele ühetaolist seadusest tulenevate maksude tasumist,» ütles Veermäe.
Maksuhaldur tegi koostööd kõigi suuremate kaubanduskeskuste rendipindade omanikega, kes edastasid rentnike nimekirjad maksuriskide hindamiseks. Tulenevalt riskianalüüsist kontrolliti 50 erinevas kaubanduskeskuses tegutsevat äriühingut.
Lisaks viis maksuhaldur läbi üle-eestilise suure kontrollreidi, kuhu oli kaasatud üle 170 ametniku ning mille käigus kontrolliti ca 295 riskantse ettevõtte tegevuskoha majandustegevust.
Esmane tulemuste analüüs näitab, et hinnanguliselt pooltel kontrollitutest oli rikkumisi. Tuvastati isikuid, kes olid äriühingus tööl, kuid ei olnud esitavates maksudeklaratsioonides kajastatud või oli äriühingute poolt deklareeritud töötasu oluliselt väiksem tegelikult makstavast tasust.
Lisaks avastati ka juhtumeid, kus äriühingute tegelik käive oli oluliselt suurem maksudeklaratsioonides deklareeritud käibest.
Samuti toimus sel poolaastal koostöös politsei ja Tallinna transpordiametiga teine reid taksojuhtide kontrollimiseks. Reidide eesmärgiks on korrastada pealinna taksoturgu, mõjutada taksoveoteenust osutavate isikute maksukäitumist ning aidata kaasa ausa konkurentsi tagamisele taksonduses. Kokku on praegu maksuhalduri menetluses 158 taksojuhi kontrolli.