/nginx/o/2009/01/05/112804t1h7fbf.jpg)
Konkurentsiamet pöördus maikuus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekuga kaotada keeld käsimüügiravimite müügiks mujal kui apteekides ning kui idee läbi läheb, saab näiteks lihtsat peavaluvastast tabletti mõne aja pärast ka toidupoest osta.
«Konkurentsiameti hinnangul on käsimüügiravimite turustamisel hetkel kehtivad piirangud liialt karmid ning vaba konkurentsi pärssivad,» ütles konkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonna juhataja Svetlana Ljutova.
«Arvestades olukorda, kus käsimüügiravimid on avatud riiulitega apteekides vabalt saadaval ning neid on võimalik osta ilma igasuguse nõustamiseta apteekri poolt, on raske leida põhjust, miks nende müügiõigus peaks kuuluma privilegeeritult ainult apteegiteenuse tegevusluba omavatele ettevõtjatele,» lisas ta.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irsi sõnul jäävad eelmised käsimüügiravimite piirangute teemalised arutelud mõne aasta taha ja tol korral leiti, et muudatusega kaasnevad ohud ja nende vähendamiseks vajalik järelevalveinvesteering on suuremad kui loodetav kasu. «Aga aeg on edasi läinud ja asjaolud tuleks ehk jälle värske pilguga üle vaadata,» tõdes Irs.
Käsimüügiravimid muutuks soodsamaks
Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Zdanovitši edastatud kommentaari järgi on ministeerium nõus, et muudatusega paraneks konkurentsiolukord.
«Samuti on võimalik, et paraneks käsimüügiravimite kättesaadavus patsientidele ja odavneksid nende hinnad - eeldusel, et ravimid võetakse müüki piirkonnas, kus apteeki ei ole ning ravimite hinnalisand jaemüügis jääb piiratuks, nagu see on täna,» edastas Zdanovitš.
Ljutova sõnul näitab Põhjamaade praktika, et käsimüügiravimite laialdasem ning vähem piiratud turustamine on võimalik. Kui see toimib, siis on see ilmselgelt ka tarbijatele vajalik, lisas Ljutova.
«Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis on käsimüügiravimite turustamiseks Eestiga võrreldes tunduvalt mitmekesisemad võimalused: käsimüügiravimeid müüakse eraldi lettides toidupoodides, postkontorites, spetsialiseerunud ravimite poodides või ainult käsimüügiravimeid müüvates apteekides,» loetles ta.
Võimalikud probleemid
Üheks suuremaks takistuseks käsimüügiravimite turustamiseks mujal kui apteekides võib Ljutova sõnul tunduda nõustajate puudus. «Seetõttu tuleks mõelda, kas müügipunktides, kus müüakse ainult teatud valikut käsimüügiravimeid, peab ikka nõustamine olema sama kõrgel tasemel kui apteekides, kus müüakse muuhulgas ka retseptravimeid.»
Selliste käsimüügiravimite puhul, nagu näiteks Aspirin, Coldrex, Sudafed, ACC, Prospan, Paramax, ei ole ostmisel Ljutova hinnangul erilist nõustamist vaja, eriti kui seda ostetakse korduvalt - pealegi saab alati lugeda ka eestikeelset kasutusjuhendit.
Sotsiaalministeerim näeb ühe probleemina ravimite õiget käitlemist ehk ravimite ohutust, mis tuleb tagada ka siis, kui ravimitega ei tegele mitte ainult 500 apteeki üle Eesti, vaid oluliselt suurem arv müügipunkte.
«Kui ravimeid ei käidelda korrektselt, kaob nende ravitoime ja need võivad muutuda lausa terviseohtlikuks, samuti suureneb võltsravimite turustusahelasse imbumise risk. Tervisekahjude tekkimist tuleb kõigiti vältida,» seisab sotsiaalministeeriumi vastuses.
Samas arvab ministeerium, et kuigi teema on juba arutlusel olnud, on praegu põhjust kõik asjaolud uuesti üle vaadata, kuna mitmes teises Euroopa Liidu riigis on juba pikemaajalisem kogemus käsimüügiravimite vabama müügiga ning nende kogemusest saab õppida.
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)