Klienditeenindajad ajavad keelatud tšekiäri

Foto: Toomas Huik

Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus ettevõtte töötajad kasutavad kuritahtlikult ära oma ligipääsu ostukviitungitele ning panevad sel moel toime käibemaksupettusi.

Skeem toimib nii, et töötajad, sageli müügikohtade klienditeenindajad ning müügiesindajad, väljastavad tasu eest fiktiivseid kordusarveid ehk dublikaate.

Samuti kasutatakse ära sularahatšekke, mida kliendid pole soovinud endale saada. Sellisel moel saadud kuludokumendid müüakse töötajate poolt edasi arvevabrikutega seotud isikutele, kes nendelt omakorda riigilt käibemaksu tagasi küsivad.

Ametile teadaolevatel juhtudel pole tasu müüdud arvete eest olnud suur - näiteks 1000 krooni vääruses sularaha tšekkide eest tuleb klienditeenindajale tasuda sularahas 30-50 krooni.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles, et enamikel juhtudel ei pruugi ettevõtte juhtkond ja omanikud sellisest töötajate lisateenistusest teadlikud olla.

«Head meelt teeb, et müügiettevõtted, kes on oma töötajate sellisest omaalgatuslikest ärist teada saanud, on sellesse tõsiselt suhtunud ning oma müügiprotsesside kontrollimeetmeid tugevdanud,» ütles Veermäe.

Selline omavoliline arvevabriku teenuse osutamine on levinud ka suurtes ja tuntud jaemüügiga tegelevates ettevõtetes.

«Lisaks varem domineerinud ehituskaupade jaemüügile, on taolised juhtumid sagenenud ka kütuse- ning autokaupade müügiettevõtetes. Näiteks tuvastas maksuhaldur hiljuti ühes kaubatranspordi firmas kütuse libatšekke 800 000 krooni eest. Kõik arved pärinesid ühe suure kütuse jaemüügiga tegeleva tanklaketi ühest konkreetsest tanklast,» lisas Veermäe.

Kordusmüügiarveid saab kasutada vaid siis, kui kassasüsteem võimaldab dublikaati väljastada, ilma, et arvele selle kohta märge jääks.

Selleks, et välistada skeemi kasutamist ning vältida ebameeldivuste tekkimist, soovitab maksuhaldur jaemüügiettevõtetel üle vaadata oma müügiprotsesside sisekontrollimeetmed.