/nginx/o/2009/07/16/208006t1h5772.jpg)
Eesti Arengufondi majandusanalüütik Heido Vitsur on seisukohal, et Eesti Posti, Eesti Energia ning muude riigile kuuluvate äriettevõtete aktsiate müük aitab heal juhul mõne võla kinni maksta või mingi maksutõstmise edasi lükata, kuid ei kasvata kuidagi sisemajanduse kogutoodangut ega loo juurde uusi töökohti.
Endine peaminister ning IRLi juht Mart Laar kirjutas laupäevases Postimehes, et töökohtade hoidmine ning uute loomine on võimatu, kui raha ja investeeringud liikuma ei hakka. Rahvusvaheliste investorite huvi taastamiseks tuleb aga neid kaasata riigile mittevajaliku vara või riigiettevõtete müüki.
Laari väitel tähendab see konkreetselt Eesti Energia vähemusaktsiate avalikku müüki, Tallinna Lennujaama operaatortegevuse pikaajalist müüki, Eesti Posti enamusaktsiate müüki strateegilisele investorile ning Eesti Loto operaatortegevuse müüki.
Vitsur kinnitas, et Laari arvamuslugu lugedes ei saanud ta üldse aru, mida tahetakse. Aktsiaid võib loomulikult müüa ning riik saab nende eest natuke raha, kuid eelkõige on Eestile vaja tootvat kapitali sisse tuua ning selleks tuleb vajalikke tingimusi luua.
«Kui me asendame riigiaktsiad eraisikute aktsiatega, siis sellest sisemajanduse kogutoodang ei kasva otseselt sentigi,» tõdes Vitsur. «Meil on vaja tootvaid ettevõtteid. Ega Eesti Energia ei hakka sellepärast rohkem tootma, kui me kümme protsenti ettevõtte aktsiatest maha müüme.»
Majandusanalüütiku sõnul otsustas Briti valitsus umbes kaks nädalata tagasi, et hetkel ei ole maksumaksjale kasulik müüa sealse riikliku postifirma aktsiaid, kuna praegu on müümiseks ääretult ebasobiv aeg. Eestis valitseb teatavasti veelgi hullem majandusseis, mistõttu oleks Eesti Posti enamusaktsiate müügist saadav raha väga väike. Loomulikult oleks ostjale niisugune tehing tulus.
«Meil on vaja niisuguseid ettevõtteid, mis annaksid juurde uusi töökohti,» rõhutas Vitsur. «Kuna meil endal kapitali napib, siis peamegi niisuguste firmade loomiseks väliskapitali sisse tooma.»
Ta lisas, et Eestis on juba peaaegu 100 000 töötut, 400 000 pensionäri ja ümmarguselt 200 000 kooliõpilast ning alla 600 000 töötaja. Niisugune olukord nõuab kiiresti suure hulga uute töökohtade loomist, et Eesti suudaks olla jätkusuutlik.