/nginx/o/2008/10/13/83063t1h6bb8.jpg)
Nobeli preemiaga pärjatud majandusprofessor Paul Krugman ütles, et seni kuni säilib maailmaturu avatus ei pea väikesed riigid oma majanduse tuleviku pärast muretsema.
Krugman: väikeriikide majanduslik käekäik sõltub maailma turgude avatusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nobeli preemiaga pärjatud majandusprofessor Paul Krugman ütles, et seni kuni säilib maailmaturu avatus ei pea väikesed riigid oma majanduse tuleviku pärast muretsema.
KPMG maksuteemalisel aastaseminaril Londonis küsimustele vastanud Krugman nentis, et maailma turud pole siiani veel protektsionistlikku suunda võtnud, nagu juhtus 1930ndate majanduskriisis.
«Turgude avatuse piiramist saab küll mõnda aega tagasi hoida, kuid mida edasi, seda keerulisem on leida põhjuseid, miks see peaks nii jääma. Ma kardan, et kui me praeguses olukorras peaksime kasvõi korraks vabakaubandusele selja pöörama, kulub selle praeguses mahus taastumisele mitu inimpõlve,» arvas Krugman.
Üldisest majanduskriisist väljatulemiseks toob Krugman välja mitmeid võimalusi. Üheks lahenduseks oleks suuremat sorti investeerimisbuum. Ka kapitali väärtuse vähenemine taastab ühel hetkel investeeringud, kuid sinna kulub aastaid: viis, kümme, isegi rohkem. Ka silmapaistev tehnoloogiauuendus võib investeeringuid edendada, kuid nagu Krugman märgib, «kui see uuendus on isegi olemas, siis mulle sellest ei ole räägitud.»
«Mul on idealistlik lootus, et keskkonna- ja roheline tehnoloogia võivad meid aidata. Mitte sellised edevad asjad nagu päikeseenergia, aga näiteks vanade hoonete renoveerimine energiasäästlikumateks,» ütles Krugman.
Õppida Põhjamaade maksusüsteemidest
Peamiselt tulumaksule lootvad ameeriklased peaks võtma õppust Euroopa maksusüsteemidest. «Eriti skandinaavlased hoiavad majandust käigus, kogudes sama ajal kõrgeid makse. Nende maksubaas on laiem, eriti tarbimismaksude osas,» ütles Krugman.
Kriisi lõppedes on Krugmani arvates Hiinal maailmamajanduses väiksem roll kui varem. Siiani põhines Hiina majanduskasv kapitali ekspordil ja kaubavahetuse ülejäägil põhineval nõudlusel, kuid selline lähenemine pole enam jätkusuutlik.
Kriisiga toimetulemisel kiitis Krugman eelkõige Brasiiliat ja Indiat. Samas märkis ta, et mõlema maa võimalused on väliskaubandusest sõltumise tõttu piiratud, kuna maailmakaubandus tõmbub järjest enam kokku.
USA valitsuse majanduskriisis rakendatud poliitikat hindab Krugman 4+ vääriliseks, kritiseerides eelkõige vähest abi pankadele. Euroopa riikide valitsused peavad leppima hindega 4-, kuna on oma otsustes olnud liiga vaoshoitud.