Kas tootjavastutus lahendaks vanapaberi kogumise probleemid?

Kirjutav meedia mainis detsembris poliitikutest enim Edgar Savisaart. Foto: SCANPIX

Valdades, kus vanapaberi kogumise kohustus ei lasu mitte jäätmevaldajal, vaid on lahendatud omavalitsuse ja taaskasutusorganisatsiooni koostöös, on asja rahalise poolega tekkinud probleeme, mille ühe lahendusena on välja käidud tootjavastutuse rakendamine trükiste puhul.

Näiteks Rapla maakonnas asuv Järvakandi vald oli kevadel sunnitud rahanappusel loobuma papp- ja paberpakendi konteineritest, kuna sinna toodud vanapaberi kogumine hakkas Eesti Taaskasutusorganisatsioonile (ETO) üle jõu käima.

Et ETO saab raha vaid pakendiorganisatsioonidelt, hakati üha suureneva hulga vanapaberi käitlemise eest raha küsima valdadelt, kuid mitte kõigil ei jagunud selleks piisavalt vahendeid.

ETO arendusjuhi Siret Kivilo sõnul on ühe lahendusena juba enam kui aasta jooksul kõne all olnud tootjavastutuse rakendamise võimalus.

Praegu kehtib tootjavastutus pakenditele, patareidele ja akudele, PCBsid sisaldavatele seadmetele, mootorsõidukitele ja nende osadele, elektri- ja elektroonikaseadmetele ja nende osadele ning vanarehvidele. Trükiste väljaandjad ega paberi tootjad aga oma toodangu kasutamisjärgse kokkukogumise ja käitlemise eest ei vastuta.

Teiste valdkondade tootjavastutus enne toimima

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul on tootjavastutuse kehtestamisega trükiste puhul palju probleeme. Näiteks Postimehe puhul peaks tema sõnul selgeks vaidlema, kas vastutus lasuks paberi maaletoojal, trükikojal või ASil Postimees.

Lisaks ei ole tema sõnul otstarbekas kiirustada tootjavastutuse temaatika laiendamisega, kui juba kehtiv tootjavastutus, kus tootjad katavad tootest tekkinud jäätmete käitluskulud, reaalselt korralikult ei toimi.

«Meil on kõikides tootjavastutusega kaetud valdkondades päris suur hulk neid ettevõtjaid, kes selles ei osale ehk teisisõnu on jänesed,» tõi Eek välja tüüpilise probleemi. Neil, kes süsteemis osalevad ja kulusid katavad, tekib tema sõnul paratamatult küsimus, miks nemad peavad seda tegema ja teised mitte.

Üheks küsimuseks on Eegi sõnul ka see, mida tootjad jäätmekäitluse jaoks kogutud rahaga täpselt teevad.

Üheks mittetoimiva tootjavastutuse näiteks on Eegi sõnul Tartus Raadi lennuväljale ladustatud rehvide põlengud. «Ma nimetaks seda päris keskkonnakatastroofiks, mis seal toimub. See on ilmne näide sellest, et tegelikult tootjavastutus meil täna rehvide osas seaduse järgi toimib, aga praktikas ei toimi,» märkis Eek.

«Ega see tootjavastutus ei ole mingi imelahendus,» rõhutas ta, lisades, et kõiki trükiste käitlemisega seotud probleeme see küll ei lahendaks.

Kes maksab?

Soomes on trükipaberi toodete tootjavastutus Eegi sõnul kehtestatud paberitööstuse enda huvidest tulenevalt, kuid Eestis oleks vaja veel analüüsida, kuidas seda tuleks korraldada. Põhiküsimus on selles, kes maksab.

Järvakandi näide annab Eegi sõnul märku sellest, et probleemi ei ole tahetud lahendada nii, nagu seda lahendama peaks. Ehk siis sellisel viisil, et paberi kogumine on jäätmevaldaja ülesanne, nagu see on enamikus Euroopa riikides ning ka Tallinnas ja veel mitmes linnas. Täpsemalt on siis Tallinnas vanapaberi kogumise kohustus pandud majaühistule ja majaühistu peab maksma jäätmevedajale paberikonteineri tühjendamise eest.

Teise variandina saab Eegi sõnul panna jäätmevedajale kohustuseks, et ta peab paigaldama teatud arvu paberikonteinereid ja neid tühjendama üldise prügivedamisega koos.

Eek ütles, et tootjavastutus trükiste puhul saab suuremaks analüüsiteemaks tõenäoliselt järgmisel aastal, kuna 2010. aasta sügisel tuleb Eestis üle võtta Euroopa Liidu uus jäätmedirektiiv ja sellega seoses on plaanis ka järjekordne jäätmeseaduse suurem muutmine.