Papp- ja paberpakendi konteinereid teenindava Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) arendusjuht Siret Kivilo rääkis Tarbija24.ee'le, et taaskasutusorganisatsioonide tekkides oli väga raske muuta inimeste harjumust tuua vanapaber koos paberpakenditega ühte konteinerisse. Nii tuli sellega lihtsalt leppida, kuni ajalehtede-ajakirjade-kataloogide osakaal kasvas liiga suureks.
Koguni nii suureks, et Säästva Eesti Instituudi uuringu järgi hakkasid lehed moodustama kuni 70 protsenti paberikonteinerite sisust. Samas on pakendiseaduse järgi taaskasutusorganisatsioonide kohustuseks koguda ja taaskasutada pakendijäätmeid, mille alla ajalehed, ajakirjad ega raamatud ei kuulu. Viimaste käitlemise eest ei saada ka tasu.
«Kuna taaskasutusorganisatsioonidele laekub raha pakendiettevõtjatelt üksnes pakendijäätmete kogumise ja edasise käitlemise eest, siis muutus vanapaberi, mis ei ole pakend, kogumine meile üle jõu käivaks,» selgitas Kivilo.
Möödunud aasta kevadel pöördus ETO omavalitsuste poole palvega, et nad aitaks kanda vanapaberiga seotud osa paberikonteinerite teenindamise kulust. Enamik omavalitsusi olid Kivilo sõnul sellega nõus ning need, kes ei olnud, pidid paberikonteineritest loobuma.
Rahapuudus sundis loobuma
Järvakandi vald oli toona nende seas, kes olid nõus maksma. Tänavu tuli aga valla majandusnõuniku Ene Nüganeni sõnul kulusid kokku hoida ja kuna vallas on olemas ka jäätmete kokkukandepunkt, otsustati märtsis papp- ja paberpakendi konteineritest loobuda.
Elanikele anti majandusnõuniku sõnul kuu aega uue korraga harjumiseks, teavitades neid muudatusest kohaliku ajalehe kaudu. Ainsana jäeti papp- ja paberpakendi konteiner alles lasteaia juurde, kus on kinnine territoorium ning saab kontrollida, mida sinna pannakse.