Abilinnapea: kasutusloata hoones elamine on seaduserikkumine

Tallinna abilinnapea Taavi Aas Foto: Peeter Langovits

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on viimastel päevadel meedias kõlapinda leidnud

kasutusloata hoonetes elamine ohtlik eelkõige võimalike ehitusvigade tõttu ning

seaduserikkumine võib omanikule kaasa tuua trahvi.

Kohalikel omavalitsustel on kohustus majade kasutuslubasid kontrollida eelkõige
elanike turvalisuse pärast ja sellest sügisest hakkab Tallinna linnaplaneerimise
amet seda tõsisemalt tegema, vahendas Raepress.

Ehitiste kasutuslubade kontrollimiseks võrreldakse ehitisregistri andmebaasi maa-ameti aerofotodega ja kasutatakse muid meetodeid.

«Tallinn täidab oma kohustust ning hakkab tõsisemalt kasutuslubade olemasolu
kontrollima, et veenduda vastvalminud hoone vastavuses ehitustehnilistele nõuetele,» sõnas Aas ning lisas, et trahvist saab hoiduda, kui kasutusloata maja või korter on nõuetekohane ja ehitatud vastavalt seadusele.

Praegustel omanikel tuleb pöörduda linnaplaneerimisametisse ja vormistada nõutavad dokumendid kasutusloa saamiseks.

Taavi Aasa sõnul poleks sellist olukorda saanud tekkida, kui notarid oleksid oma
ehitusbuumi aegses tegevuses olnud ostjate poolel, ehk seadusetundjatena oleksid ostjatele selgitanud, et ostetaval korteriomandil peab olema kasutusluba ja milliseid tagajärgi selle puudumine võib kaasa tuua.

«Õnnelik uue korteri ostja on alati elevil ja emotsionaalselt rõõmus selle üle mida
ta näeb - seinte värvid, põrandakatted, kahhelkivid ja muud viimistlusmaterjalid,
aga kas hoone tervikuna vastab projektile ja sihtotstarbele ning kuidas on vastavus tuleohutusnõuetele, see visuaalsel vaatlusel välja ei paista ja seda oskab hinnata ainult asjatundja,» viitas Aas ohtudele, mis kaasnevad kasutusloa puudumisega.

«Tuletan kõikidele korterit või maja osta plaanivatele inimestele meelde, et enne
tehingu sõlmimist kontrollitaks kõikide vajalike dokumentide olemasolu,  sealhulgas kasutusloa olemasolu. Kavatseme vastava märgukirja saata ka notarite kojale,» ütles Aas.

Pärast 2003. aastat ehitatud korteri või maja kohta saab infot ehitisregistri
koduleheküljelt. Kui aga omanikul puuduvad aastate eest toimunud ehituse kohta dokumendid, siis on seda võimalik linnaarhiivist järele uurida.

Kasutusloata elamispinna, millised hinnatakse olevat kaks kolmandikku ehitusbuumi aegsetest majadest, omanikke võib ähvardada kuni 18 000 krooni suurune trahv, kui maja või korter ei vasta ehitusprojektile.