Katk paneb Eesti seakasvatajad muretsema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/04/29/170670t1h7832.jpg)
Leedus, Panevežyse lähedal lahvatanud sigade katku puhang on pannud muretsema ka Eesti seakasvatajad. Veterinaar- ja toiduameti andmetel ei ole sellest Leedu piirkonnast Eestisse tänavu tulnud elusloomi ega sealiha.
Sigade katk avastati Panevežyse maakonnas Rabikini asulas töötava tõusigade farmis, kus elanud 445 looma on tänaseks tapetud. Vastavalt tauditõrje eeskirjadele on ohutsooniks kuulutatud kolm kilomeetrit ning järelvalvetsooniks kümne kilomeetri ulatuses farmi ümbritsev maa-ala.
Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toivo Nõvandi sõnul ei ole teada, kuidas haigus Leedus sigadeni jõudis. Loomad olid farmi toodud Taanist, kuid seal haigusjuhte avastatud ei ole. Eesti seakasvatajatel tasub siiski tarvitusele võtta esmased ettevaatusabinõu, mis eelkõige tähendab inimeste, veokite, söötade ja loomade liikumise kontrollimist.
Sigade katk on väga nakkav viirushaigus, mis on sigadele tihti surmav ning vastavalt eeskirjadele kuuluvad tapmisele kõik loomad, kes haiguskahtlusega farmis elavad. Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta ning taudikahtlusega loomade liha on lubatud pärast kuumtöötlemist ka realiseerida.
Sama haigustüvi esines viimati eelmise aastal Iisraelis ning 2000. aastal Suurbritannias.