Üürnik pigistab hooneomanikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Büroohoonete omanikud nimetavad oma suurimaks mureks klientide vähesust. Millest rääkida ei taheta, on tegelikult paljude jaoks suuremgi mure – hinna osas on jäme ots üürnike käes ning seda ei kõhelda otsustavalt ära kasutamast, kirjutab Lauri Linnamäe ajalehes Postimees.
Ehitusbuumi tõttu on linnades kõvasti üle büroopindu, mis panga ees võlgu olevale omanikule tühjana seistes iga päev puhast miinust toovad. Seetõttu on pakkumised ahvatlevad ja isegi aasta tagasi sõlmitud üürilepingutes märgitud ruutmeetrihinnad pole nende kõrval tihtipeale konkurentsivõimelised.
Büroohoone omanikule jääb nii vaid kaks võimalust: üürniku nõudmisele vastu tulles hinda langetada või kliendist ilma jääda. Kuna arendaja turjal istub enamasti halastamatu pank ja nõuab hoone rajamiseks laenatud raha tagasi, pole nurka surutud arendajal muud võimalust, kui üürniku nõudmisele järele anda. Seda enam, et kliendil minna lastes seisaks ruumid ilmselt kuude kaupa tühjana, ning kui uus üürnik leitaksegi, siis tõenäoliselt samuti vaid «soodushinna» eest.
Kinnisvaraäri köögipoolel pole saladus, et rentnike hulk, kes panevad omanikud n-ö fakti ette, on viimastel kuudel järsult kasvanud.