Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/01/23/121824t1hbe27.jpg)
Finantsinspektsiooni tellimusel valminud uuringust selgub, et lähema aasta jooksul plaanib laenu võtta vaid 4-5 protsenti küsitletutest.
Kindlasti või väga suure tõenäosusega kavatseb võtta eluasemelaenu 5 protsenti ning tarbimislaenu 4 protsenti vastanutest. 90 protsenti vastanutest väitis, et nad kiirlaene, sealhulgas SMS-laenu päris kindlasti ei võta.
Ligi viiendik küsitletuist on varem mõne finantsteenuse ostmist tagantjärele kahetsenud. Nendest, kellel on tagasi maksta eluasemelaen, on selle võtmist kahetsenud 12 protsenti.
Küsitlus näitas kokkuvõttes, et laenamisega ollakse täna väga ettevaatlikud, säästmisest aga pigem huvitatud. Üsna ülekaalukalt peetakse mõistlikuks võtta vajadusel laenu eluaseme ostmiseks, ehitamiseks, remondiks või ümberehituseks ning laste või enda hariduse tarbeks.
Suhteliselt aktsepteeritud on ka laenamine auto ostmiseks. Püsi- ja kodukaupade, elektroonika või rõivaste ostmiseks ja reisimiseks ei peeta laenuvõtmist üldiselt mõistlikuks.
Kevadel uuringufirma Faktum & Ariko läbi viidud uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on tarbijate teadlikkus finantsteenuste olemusest ja tingimustest ning kuivõrd ollakse teadlikud oma õigustest ja kohustustest.