Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Euroliit pikendab piimatoodete sekkumiskokkuostu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Maxima piimatoodete lett.
Maxima piimatoodete lett. Foto: Urmas Luik

Euroopa Komisjon pikendab tõenäoliselt või ja piimapulbri sekkumiskokkuostu järgmise aasta veebruarini - lõplik otsus langetatakse selle kohta septembri alguses peetaval Euroopa põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel.

Piimatoodete hinna stabiliseerimiseks ning piimatootjatele stabiilsema sisetuleku tagamiseks mõeldud sekkumiskokkuost peaks esialgse kava järgi lõppema augusti lõpus, vahendas põllumajandusministeeriumi pressiesindaja.

Euroopa Komisjon tutvustas tänasel ministrite  kohtumisel aga plaani, mille järgi pikendatakse sekkumiskokkuostu 28. veebruarini.

«Arvestades piimandussektori ülirasket olukorda, on sekkumiskokkuostu  jätkumine hädavajalik,» rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. «Toorpiima hind kukuks tootjatele ilma selleta liiga palju ning tänane toetamine on läbi stabiilsema hinna tegelikult kasulik ka tarbijale.»

Samas rõhutas Seeder, et Euroopa Komisjon peab olema piisavalt paindlik ka  juhuks, kui olukord maailmaturul peaks järsult paranema ning  sekkumiskokkuostu järgi enam vajadust ei ole. Sellisel juhul võiks Eesti  seisukohalt kokkuostu ka varem lõpetada.

Lisaks või ja piimapulbri sekkumiskokkuostu tulevikule arutasid põllumajandus- ja kalandusministrid tänasel koosolekul ka põllumajandusliku teadustegevuse ühise strateegia üle.

Seedri sõnul on stabiilse finantseeringuga rakendusuuringud peamiseks võtmeks, mille abil tegeleda kliimamuutuste ja energeetikaküsimustega. Oluline on sealjuures riikidevaheline koostöö, mis aitaks rohkem esile tõusta ka väiksemate riikide teadlastel ja teadusasutustel.

Samuti arutasid põllumajandusministrid kliimamuutustest tulenevaid mõjusid  põllumajandusele. See teema on käsitlusel kogu Rootsi eesistumisperioodi  jooksul. Seda eelkõige suureneva toiduvajaduse tingimustes ning arvestades  järjest karmimaid nõudmisi kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise osas.

Tagasi üles