Ministeeriumid ei toeta sotside pakutud tuulikumaksu

Energiatuulikud.. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Rahandusministeerium, majandusminsiteerium ja siseministeerium on kõik vastu Sotsiaaldemokraatlik Erakonna (SDE) pakutud tehnorajatiste maksule, mis lubaks omavalitsustel muuhulgas maksustada uusi tuulegeneraatoreid.

SDE poolt juunis riigikogus algatatud eelnõu tehnorajatisemaksu kehtestamiseks tähendaks, et omavalitsused saaksid rakendada kuni 250 000 krooni suurust maksu näiteks uue tuulegeneraatori või mobiilsidemasti rajamisel.

Riigikokku kuuluva SDE liikme Kalev Kotkase sõnul on eelnõu peamiseks eesmärgiks see, et kogukonnale kasu mitte toova ehitist oleks võimalik läbi uue maksu kogukonnale kuidagi kasulikumaks muuta.

Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi leidis aga oma hinnangus, et ta peab küsitavaks eeldust, et tehnorajatise talumisest tuleneb kohalikule kogukonnale kahju. «Rahandusministeerium lähtub üldisest eeldusest, et tehnovõrgud ja -rajatised on üldjuhul rajatud avalikes huvides ning seega kaasneb nendega pigem kasu kohalikule kogukonnale (nt elektri-, vee-, gaasivarustus, telefoniühendus vms) või riigi kõigile elanikele tervikuna (nt elektrijaamast lähtuvad kõrgepingeliinid),» märkis ta.

Ligi märkis samas, et kui parlament jõuab ühesele järeldusele, et tehnovõrkudest ja -rajatistest tuleneb kohalikele kogukondadele mõjusid, mida kohalik omavalitsus võiks kogukonnale heastada, oleks võimalik kehtestada tehnovõrgu ja -rajatise ehitusloale senisest kõrgem riigilõivumäär ning kasutusloa eest oleks võimalik kehtestada iga-aastane riigilõivu maksmise kohustus.

Sotside eelnõud rahandusminister toeta ning leidis, et täpselt on defineerimata nii maksu objekt, maksumäär kui ka maksumaksja.

Eelnõud ei toetanud ka Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes samuti rõhutas ebaselgusi eelnõus.

Siseministeeriumi vastusele alla kirjutanud IRLi liikmest regionaalminister Siim-Valmar Kiisler jättis samuti eelnõu toetuseta.

Ministrite vastuseis tähendab, et et eelnõu suure tõenäosusega valitsuse heakskiitu ei saa ning tal on väikesed võimalused saada sügisel parlamendis vastu võetuks.

«Idee sai alguse sellest, et Hiiumaale planeeriti 500 generaatoriga tuulepark, mille kogu toodang läheb Rootsi ja tulu Venemaale ning kohalikele jääb vaid vajadus seda visuaalset ja emotsionaalset reostust taluda,» on Kotkas varem öelnud Postimees.ee`le. «Läbi maksu jääks ka Hiiumaale midagi ja oleks võimalik elanikele seda reostust kuidagi kompenseerida.»

Eelnõu kohaselt oleks tegemist kohaliku maksuga, et kohalikul omavalitsusel jääks ise otsustada, kas ta seda maksu rakendab või mitte. Maks ei või olla aastas suurem kui 250 000 krooni ning Kotkase sõnul saaks maksustada uusi ehitisi, mitte tagantjärele juba olemasolevaid.

Seadus jõustuks 2010. aasta 1. jaanuaril ehk tõsisemaks aruteluks sel teemal peaks parlamendis minema sügisel. Kotkas ütles, et kevadel, mil sotsid olid valitsuses koos Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL), oli toonane kolmikliit idee põhimõtteliselt heaks kiitnud, kuid enne tegudeni jõudmist valitsus lagunes.

Tehnovõrkudeks ja -rajatisteks peab asjaõigusseadus kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi. Seega on tehnorajatisteks ka näiteks alajaamad.

Kotkase sõnul oleks maks mõeldud ikkagi eelkõige nende rajatiste tarbeks, mis elanikke häirivad ning lisaks tuulegeneraatoritele ja mobiilsidemastidele tõi ta välja veel radarijaamad.