Vesa Heikkilä: Eesti Nokia kasvab põllul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On see legend või tegelikkus, kuid Nõukogude ajal toitis Eesti tervet Leningradi piirkonda, toimetades kastide viisi võid ja sealiha Narva jõe teisele kaldale.
Eesti päritolu tooted on ida pool endiselt hinnas, seda isegi vaatamata viimasel ajal esile kerkinud tõrgetele ja piirangutele.
Eesti tõeliseks võimaluseks on siiski 480 miljoni tarbijaga Euroopa Liidu (EL) ühisturg. Kahjuks toimib EL siin ainult ühes suunas. Ida-Euroopa odav tööjõud ning allhange on küll teretulnud, kuid tooted mitte. Ühisturul ei ole õnnestunud eemaldada kaupade liikumise tõkkeid inimeste peades. Vanad ELi riigid kirtsutavad nina uute liikmesriikide toodete peale, olgu need nii kvaliteetsed kui tahes.
Inimeste ettekujutust endiste idabloki riikide odavatest, kuid halva kvaliteediga kaupadest toetab kahjuks ka statistika. Eurostati andmetel jäävad ELis Balti riigid ja Poola suurema lisaväärtusega ning kallimate toiduainete ekspordis viimaste hulka.
Kõigest kümnendiku Eesti toiduainete ekspordist moodustavad kvaliteettooted, mille hinnatase on vähemalt 20 protsenti keskmisest kõrgem. Taani eksporditavatest toiduainetest kuulub kolmandik kaupadest nimetatud rühma ning Soomes isegi üle 40 protsendi.
Miks üldse rääkida toiduainetööstusest, kui niigi piiratud ressursid võiks suunata paljukõneldud kõrgtehnoloogiasse? Või tasub? Eeldatavalt järgmise 50 aasta jooksul toiduainete tarbimine maailmas kahekordistub. Enamik meist jääb ellu ka ilma mobiiltelefonita, kuid mitte kellelgi ei õnnestu see toiduta. Toiduainete tootmine ei näi küll nii põnev ja peen kui mobiiltelefonide valmistamine, kuid mis sellest.
Kõrgtehnoloogia ja toidutööstus pole teineteist välistavad valdkonnad. Tipptasemel tootearendusega on toiduainete tootmises võimalik luua märkimisväärset lisaväärtust täpselt samuti nagu ravimitööstuses. Tõde võib peituda ka kuulujuttudes, mille kohaselt Danone Actimeli jogurti kasumimarginaalid on kõrgemad kui Viagral.
Kas keegi oskab nimetada mõnda Taani tuntud IT-ettevõtet? Taani on tõusnud maailma kümne rikkama riigi hulka tänu sealihale, õlule ja juustule. Võrdlus Taaniga pole sugugi juhuslik. Eesti ja Taani on sarnase suurusega. Taanis on põllumaad küll kaks ja pool korda rohkem, kuid elanikke neli korda rohkem. Põllumajandusolud on Taanis mõnevõrra paremad, kuid maaviljelemise peamine komistuskivi ehk kapitalikulud moodustavad Eestis ainult murdosa Taani omadest. Näiteks põllumaa hind on Eestis ainult kümnendik Taani hindadest.
Taani toidab kokku 30 miljonit inimest ning viib riigist välja põllumajandustooteid ja toiduaineid iga aasta ligi viie miljardi euro eest enam kui sisse ostab. Eesti maksis see-eest eelmisel aastal sisseostetud toidu eest 360 miljonit eurot rohkem, kui väljamüüdud toidukaupade eest raha sai.
Usun, et Eestil on endiselt mitmeid eeliseid, täpselt samamoodi nagu oli Nõukogude ajal. Panustades näiteks toiduainetööstusse, võiks Eesti toota toitu kümnele miljonile inimesele ja tõsta eksporditulu impordikulust ligi miljardi euro võrra suuremaks. Märke kasutamata potentsiaalist leidub mitmeid – piima toodetakse endiselt ainult pool samast mahust, mis Nõukogude Eesti tippaegadel, ning neljandik põllumaast seisab kasutuseta.
Põllumajandus- ja toiduainetööstus on pikaajalist pühendumist eeldav ärivaldkond. Lühikeses perspektiivis võiks Eesti pürgida toiduainete tootmises isemajandavaks ning toetada põllumeeste koondumist põllumajandusühistutesse. Põhjamaised põllumajandustooted on saanud maailmas tuntuks tänu vertikaalselt integreeritud toidutootmise protsessile. Meiereid, veskid ja lihatöötlemisettevõtted, mis kuuluvad põllumeestele endile, saavad rahumeeli keskenduda uutele toodetele ja turgudele, kui peamiseks motivaatoriks pole üksnes lühiajaline kasumivõit.
On selge, et põllumajanduses on vaja välisinvesteeringuid. Üks suhteliselt kergesti teostatav võimalus välisinvesteeringute suurendamiseks põllumajanduses on julgustada Soome, Rootsi ja Taani põllumehi oma tootmist Eestisse laiendama.
Eesti Nokia võib lebada põllul. Vahel ei paista mets puude tagant välja, kuid antud juhul ei näe me põldu võsa taga.
Vesa Heikkilä juhib Balti investeerimispanga GILD Bankersi investeerimispanganduse ärisuuna tegevust Põhjamaades.