Toompark: korteritehingute sagenemine pole veel turu tervenemine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki eluasemeturu tervise üks olulisemaid näitajaid – korteritehingute arv – on taas tõusma hakanud, ei tasu sellest veel välja lugeda turu pöördumist, kirjutab kinnisvaraekspert Tõnu Toompark oma blogis.
Juunikuine Eesti korteriomanditehingute arv suurenes eelmise kuuga võrreldes 46 tehingu võrra ja jõudis 805 tehinguni. Seda isegi vaatamata juunis saabunud soojade ilmadega suvele ja pikkadele pühadele kuu lõpus.
«Ajutisest korteriomanditehingute arvu tõusust ei maksa veel otsida turu pöördumist. Ajutised keskmisest suuremad tõusud ja langused on tavapärane nähtus,» kirjutab Toompark. Tema kinnitusel saab tehingute arv püsivalt tõusma hakata alles siis, kui taastub tarbijate usaldus ja pangad hakkavad lahkemalt eluasemelaene väljastama.
«Tarbijate kindlustunne tänase seisuga olulise positiivsuse märgi all ei liigu. Pangadki suhtuvad laenuvõtjatesse endiselt üsnagi konservatiivselt,» lisas ta. «Tehingute arv näitas juunis küll tõusu, kuid turu pöördumist veel toimunud ei ole. Seda kinnitab asjaolu, et korteriomanditehingute keskmine hind on endiselt olulises languses.»
Positiivne on Toomparki sõnul märk, et vaatamata «lühikesele» ja soojale juunikuule tehti turul siiski üksjagu palju tehinguid. «Loomulikult ei ole korteriomanditehingute arv 805 Eesti kohta suur number, kuid tegemist on siiski märksa suurema numbriga kui näiteks jaanuarikuine 595,» nentis ta. «Tehingute arv on oluline turu tervise indikaator. Kui tehinguid ei tehta või tehakse väga vähe, siis on ka võib-olla sundseisus tehtud tehingute hindadest rääkimine väga kaheldava väärtusega.»
Ehkki eluasemeturu tervise üks olulisemaid näitajaid – korteritehingute arv – on taas tõusma hakanud, ei tasu sellest veel välja lugeda turu pöördumist, kirjutab kinnisvaraekspert Tõnu Toompark oma blogis.
Juunikuine Eesti korteriomanditehingute arv suurenes eelmise kuuga võrreldes 46 tehingu võrra ja jõudis 805 tehinguni. Seda isegi vaatamata juunis saabunud soojade ilmadega suvele ja pikkadele pühadele kuu lõpus.
«Ajutisest korteriomanditehingute arvu tõusust ei maksa veel otsida turu pöördumist. Ajutised keskmisest suuremad tõusud ja langused on tavapärane nähtus,» kirjutab Toompark. Tema kinnitusel saab tehingute arv püsivalt tõusma hakata alles siis, kui taastub tarbijate usaldus ja pangad hakkavad lahkemalt eluasemelaene väljastama.
«Tarbijate kindlustunne tänase seisuga olulise positiivsuse märgi all ei liigu. Pangadki suhtuvad laenuvõtjatesse endiselt üsnagi konservatiivselt,» lisas ta. «Tehingute arv näitas juunis küll tõusu, kuid turu pöördumist veel toimunud ei ole. Seda kinnitab asjaolu, et korteriomanditehingute keskmine hind on endiselt olulises languses.»
Positiivne on Toomparki sõnul märk, et vaatamata «lühikesele» ja soojale juunikuule tehti turul siiski üksjagu palju tehinguid. «Loomulikult ei ole korteriomanditehingute arv 805 Eesti kohta suur number, kuid tegemist on siiski märksa suurema numbriga kui näiteks jaanuarikuine 595,» nentis ta. «Tehingute arv on oluline turu tervise indikaator. Kui tehinguid ei tehta või tehakse väga vähe, siis on ka võib-olla sundseisus tehtud tehingute hindadest rääkimine väga kaheldava väärtusega.»