Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/02/21/137712t1h12a8.jpg)
Tarbijakaitseametile on viimastel päevadel laekunud mitmeid tarbijate pöördumisi seoses Eesti Mündiäri OÜ poolt lihtkirjaga saadetavate hõbemüntide kohta.
Nimelt on tarbijatele saadetud nimeliselt lihtkirjaga 840 krooni maksev hõbemünt koos selgitava kirja, autentsussertifikaadi ja arvega. Viimasel on kirjas «Võite kättesaadud mündi 15 päeva vältel tagastada. Kui otsustate mündi endale jätta, tuleb arve 15 päeva jooksul tasuda.»
Samuti on arvel tekst «Järgmine münt saadetakse Teie postkasti 30 päeva pärast.
Tarbijakaitseametisse pöördunud isikutest ei ole keegi seda münti endale tellinud ega ka soovi seda endale jätta, samas leiavad kliendid, et nad ei soovi oma aega ega raha raisata selle mündi tagasisaatmisele.
Tarbijate sõnul peaksid nad tagastama hõbemündi enda kulul ja tähtkirjaga. Samuti jääb tarbijatele arusaamatuks, kas järgmine münt saadetakse kõigile klientidele või ainult neile, kes esimese mündi eest tasusid.
Ka Mündiäri kodulehel on väljas informatsioon, et vastavalt uuele Balti riike puudutavale strateegiale on Nordic Moneta Group otsustanud sulgeda Eesti Mündiäri kaupluse Tallinnas aadressil Mündi 3 ning keskendub jaekaupluse asemel otseturundusele.
Tarbijakaitseameti hinnangul on kaupleja läinud vastuollu tarbijakaitseseaduse kauplemisvõtete regulatsiooniga, mis sätestab ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu, ja ka võlaõigusseaduses sätestatuga.
Tarbijakaitseseaduse kohaselt peetakse muuhulgas alati keelatuks kauplemisvõtteid, millega lisatakse turundusmaterjalidesse arve või maksmisele viitav samalaadne dokument, mis jätab tarbijale vale mulje, et ta on turustatava kauba või teenuse juba tellinud.
Tarbijakaitseseaduse kohaselt peetakse agressiivseks ja on keelatud kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kaupleja poolt kättetoimetatud kauba või osutatud teenuse eest, mida tarbija ei ole tellinud, või sellise kauba tagastamise või hoidmise nõudmine, välja arvatud juhul, kui kaup tegemist on asenduskaubaga.
Võlaõigusseaduse kohaselt ei teki majandus või kutsetegevuses tegutseval isikul tarbijale tellimata asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid. Tarbija vaikimist või tegevusetust ei loeta tarbija nõustumuseks.
Tarbijakaitseameti hinnangul on selline müügimeetod eksitav ja agressiivne ning sellise kirja (arve ning hõbemünt) saanud tarbija ei ole kohustatud selle eest maksma ega ka muretsema, kuidas seda saadetist tagastada.