Korterite hinnalangus näitab aeglustumise märke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti linnakorterite hinnad jätkasid alanemist juuniski, kuid langustempo näitab vähenemise märke ning psühholoogiline 10 000 krooni piir ruutmeetri kohta jäi juunis murdmata.
Eesti 17 suurema linna korteritehinguid kajastav Pindi indeks langes juunis kahe protsendi võrra, kaalutud keskmine linnakorterite ruutmeetrihind oli juunis 10 677 krooni. Mais oli see veel 10 898 krooni.
Võrreldes kinnisvarabuumi tipuga 2007. aasta aprillis on indeks langenud kokku 51,2 protsenti, ainuüksi käesoleval aastal on hinnad seitsme kuuga langenud 28 protsenti.
Kui hinnad jätkavad veel lagnemist, siis korteritehingute arv paistab olevat stabiliseerunud ning näitab isegi kosumise märke. Mais tehti linnades kokku 546 korteritehingut, kuid kinnisvarafirmadelegi üllatuseks tõusis see pikast pühadeperioodist hoolimata juunis 577 tehingule.
Tehinguaktiivsus oli madalseisus jaanuaris, sellest ajast on tehingute arv kasvanud 45 protsendi võrra.
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani kinnitusel on turul märgata ostuhuvi inimeste poolt, kel õnnestus kinnisvara rahaks teha buumi ajal. «Palju tehinguid sooritatakse ilma laenu võtmata,» selgitas ta.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Jõhvi linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi rohkem kui viieaastase ajaloo.