/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/07/06/202745t1hffd6.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei toeta ta hiljuti riigikogu rahanduskomisjonis üles kerkinud ning ka põllumajandusministri toe leidnud ideed legaliseerida teatud tingimustel puskari ajamine.
Ligi ei toeta puskariajamise legaliseerimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ei ole põhjust edendada alkoholi tootmist ja tarbimist Eesti teatud piirkondade ajaloolis-kultuurilise eripära säilitamiseks,» märkis Ligi oma vastuskirjas põllumajandusministrile Helir-Valdor Seederile.
Ligi vastuse kohaselt kuulub Eesti enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud.
«Kahjude ulatust võimendab tarbimiskultuur, mida iseloomustab joomine valdavalt joobe saavutamise eesmärgil ning suurte alkoholikoguste tarbimine korraga,» tõdes rahandusminister. «Enamik õnnetusi ja vägivalda leiab aset alkoholi liigtarbimise tulemusena.»
Samuti tõi Ligi välja, et Eestile on iseloomulik alkoholi laialdane levik noorte hulgas, millel on tõsised tagajärjed rahva tervisele ning ühiskonna arenguvõimele.
«Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel tarbiti Eestis möödunud aastal 11,9 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta ning Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob tarbimine üle 6 liitri absoluutalkoholi aastas elaniku kohta kaasa tõsiseid kahjusid rahva tervisele ning lisaks majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme,» lisas ta.
Ligi sõnul on kange alkohol (viin, piiritus) populaarne kaup salaturul ning järelevalve tingimuste halvendamine loob soodsamad tingimused illegaalse alkoholi tootmiseks.
«Narva elanike sõnul on ümbruskonnas puskari tootmine levinud ning legaalse viina läbimüügi ebaloomulikult väikest kogust Ida-Eestis kinnitas ka poeketi Maxima ostujuht,» märkis rahandusminister. «Kange alkoholi tootmise soodustamine turismitaludes suurendab salaalkoholi tootmise riski legaalses tegevuskohas, mille tulemusena vähenevad aktsiisilaekumised.»
Samuti tõdes ta, et puskar on oma olemuselt kodus kehvemates tehnilistes tingimustes toodetud piiritus, mis sisaldab võrreldes tööstuslikul teel toodetud piiritusega rohkem tervisele kahjulikke jääkaineid (puskariõlid). «Ajalooliselt on puskarit toodetud nii maksude maksmisest kõrvalehoidumise kui ka tootmise ja kvaliteedi nõuete eiramise eesmärgil,» sõnas Ligi.