/nginx/o/2009/06/02/188682t1h1e40.jpg)
Svenska Handelsbankeni asepresidendi Bo Kragh sõnul on küll Baltimaade nõrgim lüli Läti, kuid kett pole kunagi tugevam, kui on tema nõrgim lüli.
Bo Kragh: Baltimaad tegelevad majandusliku enesesisendusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Balti riikide juhtpoliitikud vaatavad eurotsooni pääsemisele kui minemisele läbi paradiisiväravate, mille taga ootab taevalik elu,» sõnas Kragh pealinnale.
Kraghi väitel on olukord juba nii raske, et eelarvedefitsiit ulatub üle eurotsooni vastuvõtmiseks vajaliku 3 protsendi. «Nii võib öelda, et Balti riikides tegeldakse majanduslikus mõttes enesesisendusega,» märkis ta.
«Seal küll puudub riigiusk, ent valitseb usk eurosse. Seda irratsionaalset usku eurosse jagavad ka massiteabevahendid.»
Kraghi sõnul valitseb Lätis praegu majanduslik depressioon. «SKT langes 20 protsenti - nii juhtub tavaliselt ainult sõja ajal! Püüdkem vaid ette kujutada, kuidas see mõjub riigi sotsiaalsele olukorrale...»
Ka tõi Kragh välja mõiste nagu ühepoolne astumine eurotsooni, mida on ajaloos teinud Tšernogooria, kes läks 1998. aastal üle Saksa margale. Kragh ei välista, et Eesti riigimeestel õnnestub saavutada Brüsseli ja Frankfurti passiivne vaikiv nõusolek, ning siis, ülemineku hetkel, on võimalik devalveerimine. Kui see aga viiakse läbi vastavalt euro ja krooni päevakursile, on tagajärjed depressiivset laadi - töötus kasvab ja SKT hakkab langema.