/nginx/o/2008/04/03/30638t1h591a.jpg)
Välisvahendite kasutamine on mullusega võrreldes kasvanud, kui siiski on välistoetuste väljamaksed teiste eelarveliste vahendite kasutamisega võrreldes tagasihoidlikumad, selgub rahanduministeeriumi igakuisest välisvahendite kasutamise ülevaatest.
Tänavu on välistoetusi makstud pea 4 miljardit krooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta riigieelarvesse planeeritud 12,9 miljardist kroonist välisvahenditest on mai lõpu seisuga toetuse saajatele välja makstud 25,6 protsenti ehk 3,3 miljardit krooni. Samal ajal on riigieelarvelisi vahendeid tervikuna kasutatud 37,9 protsendi ulatuses.
Osaliselt on vahe tingitud sellest, et välisvahendite puhul on investeeringute osakaal suurem kui riigieelarves tervikuna. Suurte investeeringute puhul jäävad väljamaksed tavapäraselt aasta viimasesse kolmandikku, teatas rahandusministeerium.
«Toetusraha kasutamine on olnud võrreldes teiste eelarvevahenditega tagasihoidlikum,» tõdes rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. «Samas on projektide heakskiitmine ja toetuste väljamaksmine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tunduvalt tempokam ehk välja on makstud 1,8 miljardi krooni võrra rohkem kui mullu.»
Mai lõpu seisuga on Eestile aastateks 2007-2013 lubatud pea 75 miljardist kroonist projektidele eraldatud 29,5 protsenti ehk 22 miljardit krooni ning välja on makstud 5,6 miljardit krooni.
«Esialgsed juunikuu väljamaksed on üle 600 miljoni krooni, mis näitab, et väljamaksete kasvutempo on esimesel poolaastal olnud stabiilselt hea,» lausus Ivar Sikk. «Kindlasti ootame aga väljamaksete märkimisväärset kasvu 2009. aasta teises pooles.»
30. juunil lõppes eelmine, aastaid 2004-2006 hõlmanud toetusperiood ning ühes sellega projektide elluviimine. Erandiks on Ühtekuuluvusfondist rahastatud projektid, mida saab ellu viia kuni tuleva aasta lõpuni.
«Esialgsetel andemetel oli see periood Eestile edukas, sest suunasime praktiliselt kõik meile eraldatud 5,8 miljardit krooni riigi arengut edendavatesse projektidesse,» märkis Ivar Sikk, lisades, et täpsemaid kokkuvõtteid saab teha septembris, sest viimaseid väljamakseid toetuse saajatele veel tehakse.
Eilsest jõustusid ka seadusemuudatused, mille eesmärgiks on vähendada struktuuritoetuste saajate likviidsusprobleeme ning lihtsustada asjaajamist. Muudatuste kohaselt võimaldab riik paindlikumaid makseid toetuse saajatele, sest ajutiste finantseerimisvahendite leidmine on turul muutunud tunduvalt raskemaks ja kallimaks kui paar aastat tagasi.