E-Eestis kiirustajat politseisse minekust ei säästeta

Foto: Laura Oks / Postimees

Kevadel väidetavat kiiruseületamist vaidlustanud ettevõtja sai augustis ootamatult teada, et tema ettevõtete osalustele on seatud piirangud, kuna ta ei ole trahvi ära maksnud. Info trahvi määramise kohta aga mehe sõnul  temani ei jõudnudki. Politsei kinnitusel ei luba seadus inimest trahviotsusest teavitada SMSi või meili teel, sellele tuleb ise järele minna.

«Politsei pidas mind 2. mail kinni ning väideti, et olin sõitnud kollase tulega ristmikule ning sellega rikkunud liikluseeskirja,» kirjutas ettevõtja politsei liiklusringi listis. Kuna juht selle väitega ei nõustunud, siis keeldus ta kiirmenetlusest.

«Jäin ootama mingit otsust, seda aga ei tulnud. Protokolli sai lisatud minu elukoha aadress ning sinna ma mingit teadet ka ootasin. Oletasin, et ju siis ei olnud alust ning nii see asi jäi,» kirjutas mees. Augusti keskel sai ta aga kohtutäituri teate, et tema ettevõtete osalused on piiranguga kuni politsei 100-eurose  trahvinõude  rahuldamiseni. «Olin väga üllatunud, sest esiteks ei olnud saanud ma mingitki teadet, et mingi otsus on tehtud, ning teiseks on see täiesti ebaproportsionaalne piirang minu äriosangute suhtes,» on mees pahane.

Ta tõdeb, et sai advokaadiga nõu pidades teada, et teha pole midagi. «Politsei otsusele pead ise füüsiliselt järele minema ning kui seda ei tee, on see sinu traagika. Samas pidas ta (advokaat - toim)  vajalikuks mainida, et tegelikult on antud olukord absurdne ja kodanike suhtes ebaõiglane, samas tuleb seda tema praktikas ka pidevalt ette,» meenutas mees. Juht tunnistab, et kodanikuna tekitab selline olukord riigi suhtes trotsi ja arusaamatust.

E-riigis võiks olla e-teavitus

Ettevõtja teeb ettepaneku, et e-riigi ajastul võiks küsida väärteoprotokollis lisaks ka e-maili aadressi ning/või mobiilinumbrit. «Kui on tehtud mingi otsus, siis on võimalik sellest ka isikule kiirelt teada anda kas SMSiga või siis meiliga,» tõi ta näite.

Ka leiab ta, et politsei võiks lisaks elektroonilisele protokollile edastada ka elektroonilised otsused, mis tulevad üldmenetlusest väärteo tegijale, kui väärteo tegija seda soovib. «Kõikidel kodanikel olemas aadress eesti.ee lõpuga. Otsuse võiks ju lõpuks kasvõi sinna saata paralleelselt,» soovitab ta.

Samuti teeb ta ettepaneku, et kohtutäiturid võiks arestimisel arvestada trahvisumma suurust proportsioonis arestimisele mineva varaga. «100-eurose nõude korral seada piirangud kordades kõrgema väärtusega ettevõtte osaluse kohta ning seda ka mitmele ettevõttele korraga, ei ole minu hinnangul päris mõistuspärane,» on ta veendunud.

Politseisse minekust pole pääsu

«Kehtiva väärteomenetluse seadustiku kohaselt ei ole politseil kohustust otsust isikule saata,» kommenteeris teemat justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.  Kiirmenetluses saab isik otsuse kohe kätte, üldmenetluse puhul aga koostatakse protokoll, milles märgitakse ka kuupäev, millal on otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. «Protokollis märgitud kuupäev kohtuvälise menetleja otsuse valmimise ja kättesaadavuse kohta on seega isikule teada ja võimaldab kohusetundliku käitumise korral järgida edasikaebamise või karistuse vabatahtliku täitmise tähtaegu ja vältida asja minemist kohtutäituri kätte,» sõnas pressiesindaja.

Ta lisas, et menetleja selgitab inimesele  tema õigusi ja nende teostamise / teostamata jätmise tagajärgi väärteomenetluses, sealhulgas seaduslikke tähtaegu. «Õiguste teostamine eeldab isikult paratamatult kohustundlikku käitumist,» on ametnik veendunud.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaarel Kuuse sõnul on politsei koostatud väärteoprotokolle ja -otsuseid võimalik vaadata ka läbi avaliku e-toimiku.

Väärteootsuse elektroonilist saatmist või sellest SMSi teel teavitamist ei näe Kuuse sõnul kehtiv väärteomenetluse seadustik ette. «Võimalik, et tulevikus luuakse tehniline lahendus, mis hakkab vaikimisi väärteomenetluses tehtud otsuseid või otsuse tegemise teavitust edastama riigiportaali eesti.ee vahendusel,» arvas ta ning lisas, et selle aasta siseministeeriumi valitsemisala IT-arendusplaanis seda  ette nähtud ei ole.

Justiitsministeeriumi esindaja möönab, et täitemenetluse seadustiku kohaselt võib  arestida võlgniku konto. Samas võlgnikule kuuluva äriühingu konto ei ole Tuuliku sõnul käsitletav võlgniku kontona täitemenetluse seaduse tähenduses.

«Eeldusel, et kohtutäitur on arestinud äriühingu pangakonto, võib kohtutäituri käitumine olla õigusvastane,» möönis ministeeriumi esindaja. Ta lisas, et lõpliku seisukoha kujundamine eeldab pöördumises toodust detailsema info valdamist.