/nginx/o/2013/09/02/2006994t1h6c5e.jpg)
Danske pank on otsustanud erakondadele enam mitte raha laenata, nagu see on olnud ka paljude teiste Eestis tegutsevate pankade poliitika.
Parteid enamikust pankadest laenu ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pank on minevikus erakondadele raha laenanud, kuid praegu ei ole pangal ühegi erakonnaga laenusuhet,» teatas Danske Banki Eesti filiaali tegevjuht Aivar Rehe Äripäevale. «Pank ei soovi osaleda päevapoliitilises laenusuhtes – pigem väldime laenusuhteid erakondadega.»
Eesti Pangaliidu kodulehel on heas pangandustavas kirjas, et «pangad ei toeta erakondi või teisi oma olemuselt poliitilisi organisatsioone».
Kui küsida pangaliidu tegevdirektorilt Katrin Talihärmilt, mida täpsemalt toetamise all mõeldakse, vastab ta, et annetusi. Toetamise hulka ei loe Talihärm laenude andmist, mille printsiip on ettevõtete, eraisikute ja muude institutsioonide puhul samasugune.
LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul ei ole nemad erakondadele laenu andnud ega kavatse seda teha ka tulevikus. Põhimõtte, et parteidele laene ei anta, on seadnud veel SEB, DNB ja Svenska Handelsbankeni Eesti filiaal.
SEB otsustas kontserni sees 2008. aastal kirja panna, et ei finantseeri erakondi, kuid põhimõte on neil juba aastaid kehtinud. DNB ja Handelsbankeni jaoks jäävad parteid väljapoole äristrateegiat. Swedbank on poliitilistele organisatsioonidele laenu andnud. Krediidipank ei ole oma laenupoliitikas samuti kehtestanud parteide finantseerimise keeldu ja praeguse seisuga ei plaanita seda muuta.
Pikemalt loe Äripäevast.