/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2009386t1he962.jpg)
Majandusminister Juhan Parts saatis teravas toonis kirja Läti ja Leedu ametivendadele, tehes neile etteheiteid, et naabrid pole elektriturgu avanud kokkulepitud viisil.
Parts saatis elektrituru küsimuses kurja kirja Balti ministreile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parts märkis, et Balti riigid kirjutasid juba 2009. aastal alla memorandumile (BEMIP) energiaturu arendamise kohta ning selle üheks alustalaks oli elektrituru avamine ja kodutarbijate elektritariifide kontrolli kaotamine. «Eesti on kokkulepitud tegutsemisplaani järginud,» kirjutas Parts Läti majandusminister Daniels Pavļutsile ja Leedu energeetikaministrile Jaroslav Neverovičile saadetud kirjas.
«Samas, Balti riikide elektrituru toimimist on vaja parandada,» märkis Parts.
Majandusminister kirjutas, et juunikuine elektri hinnahüpe ei vasta tegelikule turuolukorrale, sest märkimisväärne hulk Läti ja Leedu tootjaid ei tee pakkumisi ühisele elektribörsile. Kuna suur osa tootjaid pakkumisi ei tee, toob see periooditi kaasa elektridefitsiiti ja see omakorda põhjustab hinnahüppeid, mida saaks vältida, kui kõik Balti tootjad teeks pakkumised. Eesti Energia teatatavasti müüb kogu toodetud elektri börsile.
Parts lisas, et Eesti seab Läti piiril piirangud elektri liikumisele börsi vahendusel, kui Läti ja Leedu ei võta ette samme elektrituru liberaliseerimiseks. Viimane tähendab ennekõike seda, et lõunanaabrid peaks kodutarbijad sundima ostma elektrit börsilt, nii nagu see on alates selle aasta algusest Eestis.
Parts andis vastava korralduse ka Eleringile. Kui selle aasta suve algusest on kogu Eesti-Läti piir elektribörsi käsutuses, siis minister nõuab, et elektrifirma taastaks osaliselt piirangud piiril. See tähendab, et osa ülekandevõimsusi saaksid elektrifirmad osta oksjonil. Sellisel juhul saaks Eesti Energia eksportida elektrit n-ö oma liini vahendusel ega peaks seda ostma oma Läti ja Leedu tarbijate jaoks ülikõrge börsihinnaga.
Partsi pahameele põhjuseks oli suvine elektribörsi hinnahüpe, mil megavatt-tund maksis 104 eurot. Seda on üle kolme korra rohkem, kui elektrienergia maksis kodutarbijaile aasta tagasi. Majandusministeeriumi hinnangul oli hinnahüppe taga Läti ja Leedu elektridefitsiit.