Toompark: üüriärist kasumlikkus kadunud

Üürikorteris elamisest on saamas eluviis. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Tallinnas aastaga kiiresti tõusnud üüripakkumiste hulk ja langenud hinnad on üüriärist viinud kasumlikkuse, kirjutab kinnisvaraekspert Tõnu Toompark oma

blogis

.

Ehkki peamiselt eraisikute vahel toimiv eluasemete üüriturg on läbipaistmatu, võib erinevatele andmetele tuginedes hinnata üüripakkumiste arvu aastaseks kasvuks 70 protsenti.

Ka tehinguhindadest selge ülevaade puudub, kuid kinnisvaraportaalides avaldatud pakkumishinnad on langenud keskmiselt 82 kroonile ruutmeetri kohta, mida on aastatagusest kolmandiku jagu vähem. Kaks aastat tagasi oli üürikorteri ruutmeetri pakkumishind veel üle 140 krooni.

Toomparki hinnangul seisneb languse põhjus tihedas konkurentsis - paljud varasemad kinnisvaramüüjad on pidanud müügist loobuma ning korterite tühjana hoidmise asemel need välja üürima. Ning konkurentsis püsimiseks loeb praegu ainult soodne hind.

«Järjest aktiivsemaks muutuv üüriturg võib murda müüdi, et eestlased peavad ilmtingimata oma kodu omama. Tänase kinnisvaraturu tingimustes ei ole üürnikuks olemine finantsmajanduslikus mõttes sugugi ebamõistlik,» kirjutab Toompark.

Võrreldes üürihindu ja kinnisvara ostu-müügihindu ei saa Toomparki kinnitusel elamispinna väljaüürimist täna kuidagi kasumlik pidada. «Seda vähemalt ühe-kahe-kolme korteri väljaüürimise mahu juures, kus puudub igasugune mastaabisääst,» rõhutab ta blogis.

Buumi ajal uue kodu soetanud inimestele tõotas «üle jääva» korteri väljaüürimine saada tulusaks teenistuseks, kuid täna on need pered olukorras, kus kivina langevad nii korteri väärtus kui üürihind.

«Vähenev rahavoog tähendab, et elamispindade üürileandjad peaksid oma äriplaanid üle vaatama ja hindama, kas ja kui jätkusuutlikud need on,» rõhutas Toompark. «Võib-olla on vägagi mõistlik korteri väljaüürimisega jätkata, võib-olla aga tundub targem vaatamata hindade madalseisule väljaüüritav korter realiseerida.»