Kümme nõuannet, kuidas sõlmida kindlustuslepingut

Üleujutus. Foto: SCANPIX

Tarbijakaitseamet jagab kümmet nõuannet, kuidas sõlmida kindlustuslepingut nii, et kahju tekkides ebameeldivaid üllatusi ei oleks.

Mõni kindlustusleping tuleb oma elu jooksul ilmselt sõlmida pea kõikidel inimestel – olgu tegu siis liikluskindlustusega, varakindlustusega, õnnetusjuhtumikindlustusega vms. Tarbijakaitseamet annab 10 nõuannet, kuidas sõlmida need lepingud nii, et kahju tekkides ebameeldivaid üllatusi ei tekiks.

1. Tee enne kindlustuspakkumiste võtmist endale selgeks, mida ja mille vastu sa kindlustada soovid. Hea lepinguga on kindlustatud just see vara, mis võib saada kahjustatud või hävida, ja kindlustatud on riskid, mis vastavad tegelikule olukorrale. Oluline on mõelda sellele, milliste riskidega sa ise toime ei tule.
2. Mõtle läbi, millise summa ulatuses soovid kindlustada. Nii väldid asjade ala- ja ülekindlustamist.
3. Pakkumiste hindamisel eelista kindlustusseltsi, kelle tingimused on selged ja arusaadavad. Tingimustega tutvudes pööra kindlasti tähelepanu järgmisele:
   1. milliste juhtumite eest ja millises ulatuses kaitset pakutakse;
   2. kui suur on omavastutus;
   3. millised on kahju hüvitamise välistused;
   4. millised on ohutuseeskirjad, nõuded kahju ära hoidmiseks;
   5. milline on kahjujuhtumist teatamise kord, kuidas toimub hüvitamine, milline on vaidluste lahendamise kord ning tähtajad.
4. Arvesta kindlustusandja valikul ka firma turuloleku aega ja praktikat. Näiteks on võimalik internetist uurida, milliste kindlustusandjate vastu ja millist laadi kaebusi on esitatud kindlustuse vaidluskomisjonile (http://www.eksl.ee/) või tarbijakaitseametile.
5. Võrdle ka kindlusseltsi esindaja suuliselt esitatud infot ja lubadusi kirjaliku teabega seltsi kodulehel.
6. Erapooletut nõustamist võid küsida kindlustusmaaklerilt.
7. Kui oled kindlustusseltsi valinud ja saanud lepingu, loe see põhjalikult läbi ja küsi võimalikult palju küsimusi. Enamik tarbijakaitseametisse jõudvatest kaebustest on põhjustatud just sellest, et inimesed ei ole tingimustest tegelikult aru saanud või on neid mõistnud vääriti. Näiteks on olnud juhtumeid, kus tarbija on teinud kodukindlustuse kõikide riskide vastu, sealhulgas veekahjud, ja arvab, et kõikvõimalikud olukorrad on kaetud, aga lepingus on vihmast ja lumest põhjustatud kahjustused välistatud. Samuti on vääritimõistmist reisikindlustusega: millal see kehtima hakkab ja millised on välistused. Kui inimene ostab kindlustuse reisibüroo kaudu, võib kindlustustingimuste kohta selgitusi küsida ka sealt.
8. Veendu, et hüvitamispiirangud vastavad sinu ootustele. Näiteks pagasikindlustuse puhul, kas pakutud hüvitise määr katab sinu pagasi väärtuse või mitte.
9. Anna kindlustusseltsile teada kõigist olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada seltsi otsust lepingut sõlmida. Näiteks varakindlustuse puhul on oluline märkida kõik eripärad: elamu puhul renoveerimisaasta, ehitusmaterjal, asukoht, kütteviis, signalisatsiooni olemasolu, kas maja või korter on alalises kasutuses, millises ehitusjärgus jne. Õnnetusjuhtumi kindlustuse puhul on oluline rääkida enda ja pereliikmete huvidest-hobidest, kuna teatud spordialad kuuluvad sõltuvalt kindlustusseltsist eritingimuste alla ja on alasid, mida kindlustusseltsid tavakindlustuse raames üldse ei kindlusta.
10. Pea meeles, et lähtuvalt oma huvidest on sul võimalik kokku leppida ka eritingimustes. Kindlustuse tüüptingimused on kindlustusseltsi poolt välja töötatud kõikide klientide jaoks ja nende sisus üldjuhul eraldi kokku ei lepita. Kui sul on aga erihuvid ja -soovid, anna neist ikkagi teada. Kindlustusseltsil võib olla võimalus pakkuda sulle alternatiivseid lahendusi.