Maadevahetuse kohtuasi võib lõppeda novembris

Riigikohus. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Riigikohtu loakogu otsustab tõenäoliselt novembri teises pooles, kas võtta väidetavalt ebaseaduslike maadevahetuste eest süüdi mõistetud poliitikute ja ärimeeste edasikaebus arutusele. Riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik teatas, et kõikide süüaluste edasikaebused on jõudnud riigikohtusse.

Tallinna ringkonnakohus mõistis juunis väidetavalt ebaseadusliku maadevahetuse eest altkäemaksu andmises ja saamises süüdi poliitikud Villu Reiljani ja Ester Tuiksoo, samuti kõrge riigiametniku Kalev Kanguri, aga ka ärimehed Toomas Annuse, Tarmo Pedjasaare, Tullio Libliku ja Einar Vettuse.

Talvik märkis, et nüüd antakse prokuröridele tähtaeg, et esitada oma vastus edasikaebusele. «Pärast seda teeb riigikohus ühe kuu jooksul otsuse kaebuste menetlemise või mittemenetlemise kohta. Kuna tegemist on väga mahuka kohtuasjaga, võib eelmenetlus teiste kriminaalasjadega võrreldes kauem aega võtta. Seega on tõenäoline, et otsustus kassatsioonide menetlusse võtmise või võtmata jätmise kohta tehakse alles novembri teises pooles,» ütles Talvik.

Kui riigikohus peaks mingil põhjusel leidma, et ärimeeste ja poliitikute edasikaebust ei arutata, tähendab see, et kohtualused on süüdi mõistetud. See tähendaks ilmselt viimase kümne aasta ehk ühe kõige tähelepanuväärsema ja mõjukama kohtuprotsessi lõppu.

«Riigikohtu kriminaalkolleegium võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vähemalt üks riigikohtunik leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust või on riigikohtu otsus oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt,» ütles Talvik.

Harju maakohus mõistis mullu juunis maadevahetajad õigeks, kuid Tallinna ringkonnakohtu otsus tänavu juunis oli sootuks vastupidine. Ringkonnakohus leidis, et endine minister Reiljan ja endine maa-ameti juht Kalev Kangur on teinud ebaseaduslikke maadevahetusi, kus ärimehed on riigilt saanud ehituskrunte. Altkäemaksu andmise ja vahendamise eest jäi süüdi muuhulgas üheks Eesti jõukamaks ettevõtjaks loetud Toomas Annus. Kõik süüdimõistetud on varem kinnitanud, et pole teinud neile süüks pandud tegusid.