/nginx/o/2013/05/15/1754648t1h0c9c.jpg)
Üliõpilaselu algus tähendab paljude värskete tudengite jaoks esimest tuleproovi oma rahaasjadega iseseisvalt hakkama saamisel. Kui kool ei asu vanematekoduga samas linnas, tuleb raha leida nii elamiskulude, söögi kui ka mitmete muude väljaminekute jaoks.
Kuna raha pole paraku tavaliselt nii palju, et jätkuks kõigele meelepärasele, tuleb oma rahaasjad luubi alla võtta. Tarbijaveeb minuraha.ee tõi välja viis lihtsat soovitust, kuidas asjalikult majandada.
Tee eelarve
Oma tuludest ja kuludest ülevaate saamiseks tee eelarve. Selle võid kokku lüüa näiteks Excelis või kasutada veebipõhist eelarve vormi «Minu raha». Kõigepealt pane kirja kõik väljaminekud, mis sul esimese koolikuu jooksul kindlasti teha tuleb: näiteks üüri- ja elektriarved, telefoni- ja internetiarved, õppevahendid jne. Arvesta ka söögi-joogiga ning kui vähegi võimalik, jäta väike summa ka ettenägematute kulude jaoks – näiteks ootamatu sünnipäevakutse vmt.
Seejärel pane eelarvesse kirja esimese koolikuu sissetulekud: näiteks vanematelt saadav toetus, varem kõrvale pandud raha kasutamine, stipendium vmt. Nüüd kulu- ja tulunumbreid võrreldes saadki teada, kas tuled rahaga kenasti välja või peaksid asuma tulusid suurendama ja/või kulusid vähendama.
Kulud tähtsuse järjekorda
Esmajärjekorras maksa ära hädavajalikud arved nagu üür, kommunaalkulud ja telefoniarved ning seejärel jaga järelejäänud summa ülejäänud vajalike kulutuste peale ära.
Võimalused sissetulekute suurendamiseks
Uuri, kas sul oleks võimalik taotleda riiklike toetusi ja stipendiume, nende kohta saad lähemalt lugeda siit. Näiteks hakkab 2013/2014 aastal kehtima uus, vajaduspõhine toetus. Seda saavad taotleda tudengid, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/2014 õppeaastal, kelle pere kuusissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro ning kes õpivad täiskoormusega. Pane tähele, et vajaduspõhist toetust saab taotleda ainult semestri esimese kuu jooksul.
Lisaks pakuvad mõned kohalikud omavalitsused oma piirkonna noortele teatud tingimustel stipendiume või toetusi. Uuri selle kohta oma kodukoha omavalitsusest järele. Lisaks tasub teada, et on mitmeid õppeasutusi, kel on oma kooli õppuritele ette nähtud täiendav stipendium. Selle kohta saad infot oma koolist.
Kas õppelaen on vajalik?
Arvesta, et õppelaen pole kingitus, vaid raha, mis tuleb pärast õpingute lõppu tagasi maksta ja mille kasutamise eest maksad juba kooliajal intressi!
Sel õppeaastal on laenu maksimumsumma 1920 eurot ning intress viis protsenti aastas laenujäägilt. Kui eesoleva õppeaasta kulusid-tulusid kokku lüües selgub, et laenu oleks siiski vaja, tasub täpne vajaminev summa välja arvutada, sest laenu ei pea võtma maksimumsummas 1920 eurot. Õppelaenust saad lähemalt lugeda siit.
Ole ostude tegemisel nutikas
Tudengistaatus võimaldab sul taotleda rahvusvahelist ISIC üliõpilaspiletit, mis annab soodustusi väga paljudes kauplustes ja teenindusettevõtetes Eestis ja välismaal. Vaata üle ka oma mobiilileping: tõenäoliselt sõlmisid selle mitu aastat tagasi, kuid ehk on sinu operaatoril nüüd juba mõni parem pakett pakkuda või peaksid soodsamate kõnede-SMSide pärast lausa operaatorit vahetama.
Samuti on mitmetel pankadel eraldi deebetkaardid või arvelduste paketid kas tudengitele või noortele (reeglina on vanusepiir 25–26 aastat), millega võib saada soodustusi. Pankade noortele mõeldud teenuste pakette ja nende tasusid saad vaadata võrdlustabelist (vt tabelis alajaotust «Paketid ja soodustused»).