/nginx/o/2007/09/05/3283t1h0e20.jpg)
Tarbija24ga võttis ühendust lugeja Mait, kelle sõnul on hakkliha viimase kahe aasta jooksul poole kallimaks läinud.
Lugeja küsib: miks on hakkliha nii kiiresti kallimaks läinud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rakvere hakkliha 400-grammises pakendis sai veel 19. mail 1,79 euroga (seega kilohind 4,48 eurot). Kui praegu müüakse seda 2 euroga, siis hinnatõus on olnud 12 protsenti. Lahtisest letist müüdava hakkliha hind on samuti tõusnud: näiteks Rakvere hakkliha kilohind oli 2012. aasta mais 3,90 eurot (ei olnud soodushind, vaid tavahind), praegu aga arvatavasti üle 5,5 euro (kuna Rakvere hakkliha on üldiselt olnud kallim kui seahakkliha ning seahakkliha maksab hetkel 5,49 eurot kilo (tavahind), siis on ilmselt Rakvere hakkliha tavahind rohkem kui 5,50), hinnatõusuks teeb see ca 41 protsenti,» kirjutas Mait.
Ta lisas, et huvitaval kombel on eriti tõusnud seahakkliha hind. «Seahakkliha kilohind oli 2012. aasta augustis 3,60 ringis (tavahind), praegu on see aga 5,49 eurot kilo - hinnatõus 53 protsenti,» selgitas ta.
Vastab Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Tarbijal on osaliselt õigus - hakkliha hind on tõesti viimaste aastatega tõusnud. EKI jaehindade vaatluse andmetel oli koduse hakkliha keskmine jaehind 2011.aasta juunis 4.02, 2012. aasta juunis 4.72 ning 2013. aasta juunis 5.30 eurot kilogramm. Seega on hinnatõus kahe aastaga olnud 31 protsenti.
Hinnatõusu taga on ühelt poolt ostjate suurem nõudlus - hakkliha on perenaisele mugav toiduaine paljude toitude tegemiseks ja teiselt poolt on liha hinnad üldse tõusnud (eelkõige sööda s.o teravilja hindade tõusu mõjul).