/nginx/o/2008/04/25/35818t1heee0.jpg)
Jah, niinimetatud tühja kasseti tasu kehtib tõepoolest juba 13 aastat ning enamikus arenenud riikides. Aga ikkagi ei ennusta ma sellele iganenud, ebaõiglasele ning digitaalse meedia arengut pärssivale maksule pikka iga.
Lauri Linnamäe: autorikaitse ette kaotatud lahing
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud inimesed ilmselt ei teagi, et salvestusvahendit või andmekandjat nagu DVD-mängija või CD-toorik ostes maksad iga kord ka autoriõiguste eest. Kirjade järgi selleks, et hüvitada autorile kahju, mida ta saab, kui tarbija teeb teosest oma tarbeks koopia, näiteks salvestab telerist filmi. Mis on muide seaduse järgi täiesti lubatud.
Võiks pikalt arutleda taolise kontseptsiooni absurdsuse üle (miks ma ei saa CD-tooriku eest, kuhu salvestan oma fotod, makstud tasu tagasi? Miks maksan MP3-mängija eest «piraatlustrahvi», kui mõni fonogrammitootja ei pakugi oma toodangut MP3-failidena, vaid ainult CD-l?), kuid see on rohkem teoreetiline mõttegümnastika.
Juba vinüülplaatidest arvati saavat muusika tapjat, samamoodi raadiost. Fakt on see, et teosed levivad tänapäeval internetis, nii legaalse kui ka piraattootena. Tööstuse asi on käia tehnoloogiaga kaasas ning leida ärimudel, mis võimaldab muutunud oludes teenida, mitte keeldudega või näiteks failijagamissaitide autorite vangi panekuga tehnoloogiat pärssida. See on nagunii ette kaotatud lahing.