/nginx/o/2013/08/29/1996234t1h5e17.jpg)
Poeketid leiavad, et invakohtade kuritarvitamine on kahtlemata probleem, kuid siinkohal on oluline muuta ühiskondlikke hoiakuid, mida paraku kaupmehed üksi ei suuda.
Poeketid jäävad invakohtade kuritarvitajatega hätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Elades mitme suurpoe lähedal näen iga päev juhtumeid, kus päriselt invaliidikohti vajavad inimesed tiirutavad parklas ringi ja lepivad viimaks kohaga teepervel või nurga taga, sest invakohad on hõivanud ülbitsejad uhketes autodes,» kirjutas Postimehe poole pöördunud lugeja Eero. «Miks laseb pood oma territooriumil mõnel inimesel omavolitseda, reegleid eirata ja endast nõrgemaid mõnitada?» tekkis tal küsimus. «Kas poeketid ei võiks näiteks paigaldada invakohtade juurde kurjemad hoiatussildid ja ehk ka eriti silmatorkava kaamera?»
Mehe sõnul on arusaadav, et pood ei suuda korda tagada kogu parklas, kuid oma ukseesisega peaks ikka hakkama saama.
«Oleme kõik kohad silmatorkavalt märgistanud ning kindlasti pole valesti parkimise põhjuseks, et koht pole piisavalt nähtav,» sõnas Selveri avalike suhete juht Annika Vilu, lisades, et igal kevadel värvitakse invakohad üle ning vajadusel paigaldatakse veel täiendav märgistus.
Invakohtade kuritarvitamine on kahtlemata probleem, millesse peaks sekkuma politsei, aga ka omavalitsus ja riik, leidis Vilu. «Paraku on kaupluseketi käed invaliididega mittearvestavate inimeste suhtes seotud. Meil trahvitegemise õigust ei ole, samuti ei tohi me valesti pargitud autot teisaldada. Võime juhtida inimese tähelepanu tema valele käitumisele, aga paraku need inimesed enamasti ei hooli sellest - nad pargivad ju teadlikult valesse kohta,» märkis Vilu.
Selveri esindaja arvates võiks politsei mõelda hoiakuid muutvate kampaaniate korraldamisele, nii nagu tehakse seda liiklusohutuses. «Oluline on muuta ühiskondlikke hoiakuid, kaupmehed üksi seda ei suuda. Kindlasti oleme valmis nendes kampaaniates kaasa lööma ja oma panuse andma,» kinnitas Vilu.
Ka Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja tunnistas, et invakohtadele parkimine neid mittevajavate inimeste seas on tõesti probleem. «On kurb, et nad ei mõista invakohtade loomise ja kasutamise reaalset vajadust,» tõdes Lilleoja, leides, et parkimisreeglite karmistamisega on pikaajalist muutust tarbijate käitumises keeruline saavutada. «Muutus peab toimuma inimeste väärtushinnangutes ja ühiskonnas tervikuna, kus abivajajatele loodud võimalustest peetakse lugu,» toonitas Lilleoja.
Seal, kus Prisma rentnikuks ei ole, peavad kaupluse turvamehed pidevalt parkimiskohtadel silma peal. «Kui turvamehed märkavad, et invakohale on parkinud inimene, kes seal tegelikult parkida ei tohiks, paluvad nad siseraadios kliendil ümber parkida,» ütles Prisma pressiesindaja Kadri Lainas, kuid rõhutas samuti, et küsimus ei ole pigem organisatsiooni tegevuses, vaid selles, kui hoolivalt teistesse inimestesse suhtutakse. «Ma ei ole kindel, et suuremate hoiatussiltide või spetsiaalsete kaamerate abil oleks kuidagi võimalik inimeste suhtumist muuta,» lisas ta.
Lisaks valesti parkimisele on kaubanduskeskuste parklates probleemiks ka sagedased avariid, mis on tingitud asjaolust, et inimesed ei järgi parema käe reeglit. «Seda autokoolitarkust tasuks samuti meelde tuletada,» manitses Annika Vilu.